3. päev (reede):

Reede on tore päev. Töönädala lõpp ja nii edasi. Ühtlasi peaks see tähendama ka seda aeg, mille saan endale pühendada ja mis peaks aitama mul paremini kavas püsida. Paraku kipub viimasel ajal olema kuidagi nii, et nädalavahetused on mingeid üritusi ja värke täis. Terve maikuu, noh. Loodan siiralt selle peale, et järgmisest nädalast saan oma elu-olu sättida selliselt, et patukad jäävad nädalavahetusse

Hommikusöögiks lavaširull kanasingiga. Lavaši asendasin ikka täistera tortillaga. Endiselt hea ja maitsev, eriti kuna oli meeles eelmisel õhtul valmis teha ja sai öö läbi külmikus laagerduda. Juurde tass piimaga kohvi.

Loobusin tööl lõuna söömisest ning võtsin kodus möödaminnes ühe banaani ning kreekapähklid. Ütleme nii, et see ikka päris lõunaks ei sobi, sest pikaks ajaks kõhtu ei täida. Juba tund aega hiljem oli selline tunne nagu poleks hommikust saadik midagi söönud. Püüdsin nälga eemale peletada tassi piparmünditeega (suhkruta muidugi), aga kauaks ma sellega kõhtu ära ei petnud. No ja siis rändas mu kõhtu poest avastatud mango-proteiini-jogurtijäätis. Ühest küljest oli tegemist uudishimuga, et mis imeloom see küll on, aga teisest küljest andis tühi kõht tunda ja seda suurem oli isu proovida. Maitses täitsa hästi.

Sellest hoolimata sai õhtusöök varakult ära söödud. Soojendasin eile tehtud suvikõrvitsaga kanapastat. Paraku oli aga makarone alles jäänud nii vähe, et neist jagus ainult lapsele. Asendasin siis makaronid enda osas sepikuga. Kõlbas nii ka süüa. Juurde hunnikus kurki ja tomatit ning käras küll.

Trenni mõttes tallasin 45 minutit ratast. Kalorikulu 294 kcal. Keskmine pulss 120, kõrgeim 136.

Hiliseks söögikorraks tegin proovi mõttes kiiksuga kamavahtu. Datlid asendasin kuivatatud ploomidega. Täitsa hea sai. Kindlasti üks uusi lemmikuid minu laual.

4. päev (laupäev):

No ei oska see inimeseloom siin isegi puhkepäeva hommikul magada. Hommikul kell 6 juba luugid lahti. Püüdsin küll meeleheitlikult edasi magada, aga mingil hetkel saad ikka aru, et mõttetu üritus ja selle silmad kinni lamamise asemel saad midagi kasulikumat teha. Seda endam, et ees on ootamas kiire päev.

Hommikusöögiks sai puder piima ja banaaniga. Ise sisimas väga rahul, sest seda pudruhetke olin ma jälle mitu päeva oodanud. Juurde tass piimaga kohvi.

Viimastel päevadel on kaal väga palju kõikunud. Näiteks reedese ja laupäevase kaalu vahe oli tervelt 800 grammi. Ei teagi mida kolmapäevaks selliselt kõikumiselt oodata, aga õnneks on kolmapäev ja n.ö ametlik kaalumise päev veel mitme päeva kaugusel ka. Samas kui kaal teeb jõnksaka väiksema numbri poole, siis tekib ka suurem sisemine motivatsioon olla veel paremini kavas. Kui number suuremaks jõnksatab, siis võiks ju tekkida ka selline kius, et vot kiuste saan sellest suuremast numbrist lahti, aga seda millegi pärast ei teki...

Lõuna sõin täna eriti varakult, sest pidin lapsega võistlustele minema ja tühja kõhuga ei kannata olla. Tegin kiire lavaširulli kanasingiga. Vaatasin võistlustel oma last. Ma olen leppinud sellega, et laps on mul selline tagasihoidlikuma ja õrnema hingega. Elab ebaõnnastumisi raskelt üle. Eile ole taas üks selline juhus ja hakkasin mõtlema, et äkki olen ma liiga palju keskendunud enda kaalulangetamisele ja laps on kuidagi... mitte tagaplaanile, aga kõrvalplaanile jäänud. Pärast mõningat mõttetööd ja doktor Googlega konsulteerimist otsustasin hakata teadlikumalt ja süsteemsemalt tegelema lapse enesekindluse tõstmisega. Esimesteks märksõnadeks valisin tunnusta ja julgusta. Mitte et ma seda tavaliselt ei teeks, aga püüan nüüd teha... kuidagi läbimõeldumalt. Võtta selle jaoks eraldi aega.

Õhtusöök oli pikk patutoidukord - võistlustel tort, siis õe sünnipäeval kana, kartul, hapukapsas, juurikad dipikastmega, kaks lusikatäit kartulisalatit, pool klaasi šampust, pool klaasi punast veini, tükk torti. Huh. Tunne ei ole iseenesest ümmargune. Püüan, et see jääks selle nädala ainsaks patutoidukorraks.

Hiliseks söögikorraks sai puuviljad singiga.