Iseenda ees on piinlik, et pole suve jooksul siia portaali peaaegu üldse jõudnud. Äppi olen mõned korrad kiiganud, et mingeid koguseid üle vaadata, aga häbiväärselt vähe. Tänaseks olen umbes pool aastat Fitlapitanud, millest poole võib kenasti fitlappeks lugeda, aga vähemasti olen oma toidulaual ja elus muutuseid teinud. Need pole veel päris sisse harjutatud, aga kuna nüüd saab see suur suvi läbi ja minu suuremad projektid ka, siis tuleb püksivööd ja rahakotti koomale tõmmata. Õnneks olen erinevaid aiasaaduseid rikkalikult kogunud ja sügavkülma või purkidesse toppinud. Purkides on küll suhkrune moos, aga mis oleks elu ilma pisukese moosita? 

Pärast laulupidu möödus suvi siia ja sinna rännates, remonti tehes, tööd rügades, vanavanemate tarkuseid kuulates ja maailma parimates seltskondades aega veetes. Unetunde tuli mõnel ööl (khm, hommikul) vaid paar, aga ma ei vahetaks seda mitte millegi vastu. Kogu selle melu keskel on mul kenasti üle 10 kg maha raputatud ja kuigi olen alkoholi tarbinud nagu vett, siis kannan kõige pisemaid pükse, mille oma kapist suutsin välja kaevata. Alla selle peab juba poodi minema ja seda teeksin ma väga hea meelega. Lisan veel siinkohal, et alkoholi tarbimise kirjeldus on küll veidi liialdatud, aga seda läks tavapärasest rohkem. 

Projektitöö hää omadus on see, et rutiini ei teki ja alati on huvitav. Peale selle saab väga ägedate ja erinevate inimestega kokku puutuda. Miinuspooleks on see, et tihtipeale venivad töötunnid hiiglama pikaks ja süüakse mingeid kiireid ampse või kõige ebatervislikemaid asju üldse. Mina suutsin natuke läpitamise joont hoida ja näksisin enamjaolt õuna või lihtsalt ajasin sõrmega järge, et minu päevane kaloraaž oleks paigas ja tarbiksin piisavalt erinevaid aineid. Õnneks on vabavara juba üsna pähe õpitud, aga seda peab küll ütlema, et suhkruga läksin üle igasuguste piiride ja enam ei saagi pidama. Terve suve olen proovinud erinevaid käsitöölimonaade, küpsiseid, šokolaadikesi ja muud taolist. See sõltuvus on ikka kohutav! 

Kõige mõnusam oli vanavanemate juures suvitada ja täies vaikuses elada. Interneti, jooksva vee ja toas oleva wc-ta. Pani oma kodu kohe sajakordselt hindama, sest kodus olles ei pea öösel tekkiva pissihäda tõttu end riidesse panema, teisele poole aeda komberdama ja siis tagasi voodisse ronima. Just nimelt ronima, sest minu päralt oli teine korrus. Seda kõike kottpimeduses, sest need heledad ööd lõppevad ju juuliks üsna ära. Aga mõnus oli sellegipoolest. Kuigi mul on oma kodus ka aed, siis on ta päris pisike, aga vanavanemate juures võib kõik jalatsid ära unustada ja mööda õue ringi rutata. Kogu söök tuleb ka aiast. Kui nüüd välja arvata pudrud, mida ma hommikuti endale keetsin. Pudru peale korjasin mustsõstraid ja tikreid või muud hääd kraami, mida aed pakub. Ses suhtes on see super suvi olnud, et mustsõstraid olen kohe peoga manustanud ja C-vitamiini pole vist kunagi liiga palju. 

Autoga olen ilmselt liialdamata tuhandeid kilomeetreid maha sõitnud, aga tegin iseendaga sellise diili, et ütlen spontaansetele ja vähem spontaansetele plaanidele "jah", lihtsalt lähen, ja põen neid väheseid öötunde või ära sulanud raha kunagi hiljem. Kusjuures raha ei põe endiselt, mis siis, et ta kohe kuidagi mu juures püsida ei taha. Mida me siis elu lõpuks ikka meenutada tahame, seda, et arvel on kümned tuhanded või inimesi ja maailma ägedamaid hetki? Panustan viimasele, sest hetked, kogemused ja inimesed teevad kõige rikkamaks ja see rikkus jääb meid saatma. Kuigi kümned tuhanded oleksid ka ilusad. 

Seega on see suvi möödunud lihtsalt elades. Täiel rinnal. Võimalustest haarates. End avades. Maailma avastades. Sõprusi tugevdades ja luues. Ja aega kõigi minu inimestega ei saa keegi mult röövida ja sellest paremat asja vast polegi. Kõigest hoolimata tervislikumat joont hoides kui varem ja peamiselt lihtsalt õnnelik olles. Päriselt, ausalt, sügavalt. Olgu see sügis nüüd sama kirgas oma kõigis värvides ja uutes väljakutsetes. Ja mingu see teine kümme veel... :) 

Elu on nii-nii ilus!