Esimene päris vaba päev sel kuul. Ise ka ei usu, et päriselt võingi lihtsalt terve päeva niisama olla. Tegelikult võiks muidugi tegeleda koristamise, pesu pesemise jms väheolulisega, aga milleks, kui on antud üks päev, kus võib süümekateta lihtsalt olla. 

Valetaks, kui ütleks, et see nädal pole hullumeelne olnud. Töötan nagu loom ja ühel õhtul jõudsin isegi vanemate ja vanavanemate juurde, kes elavad teisel pool Eestit. Selline kiirkülastuskäik, kus ei saanud ära öelda ema ja vanaema tehtud toitudele. Ja nad pole just tervislikku sorti esiemmed. Ikka kasutatakse poolfabrikaate ja nisujahutooteid. Aga vähemalt olin nii tubli, et keerasin kiiruga rullbiskviidi kaasa, mida vanemad mõmisedes sõid. Seega oli üks söögikord muretu. Ülejäänud nädal ja aeg on aga üsna suur fitlape olnud. Küll olen söönud küpsiseid, mõned kommid, koogitüki ja sorbetti, tavalist jäätist, mida sõbranna kiitis jne... Ühesõnaga, olen iseendal lasknud lihtsalt olla ja süüa. Imekombel pole see kaalule kuigi palju mõjunud, sest täna sellele astudes valmistusin juba vaimselt, et kaal on üles komberdanud, aga ei, ikka langemise teel. Õnneks! 

Lisaks kogu üleliigsele magusale, mida tegelikult pole olnud nii meeletutes kogustes, tekkis mul eile coca-cola ja energiajoogi isu. Ostsin siis steviaga cocat, milles sildi järgi on ainult mõni kalor. Täna kulistasin Nocco energiajooki, mis on ka suhkruvaba. Ega kumbki mulle päriselt hea pole, aga tore, kui on alternatiiv vedelale suhkrule. Arvan, et kuna ma ise võtan asja vabalt ja väga üle ei põe, siis seepärast pole ka keha elu eest igast kalorist kinni haaranud ja tallele pannud. Ajutöö muudab väga palju. Inimesed on ju end lausa terveks mõelnud! 

Isegi kui olen sel nädalal liiga palju patustanud, olen ma endiselt püüdnud kaloraažist kinni pidada ja mitte üle tarbida. Eks me näe, kuidas kaal edaspidi läheb, sest uuel nädalal püüan kindlasti tublim olla. Kui välja arvata, et laupäeval on pidu ja ma tõenäoliselt luban endale veini või miskit muud alkoholi. Vale seda öelda, aga tunnen, et oleks vaja korraks alkoga pingeid maandada. Ilmselgelt ma ei poolda seesugust pingemaandust ja ma isegi ei mäleta, millal ma üldse viimati alkoholi tarbisin, aga ma usun, et vahel võib. 

Aprilli, ja eriti selle nädala, kõige positiivsem pool on see, et olen suutnud söögiajad enam-vähem samadele aegadele sättida. Tööl ka, kui ma ikka tunnen, et nüüd on söögiaeg, siis ma ütlen, et nüüd ma söön ja sööngi. Pole senimaani kellelgi miskit öelda olnud, kui vaid küsida, et kas ma tõesti toitun kellaaegade järgi. Eks mu vanavanemad ole ka seda mulle korduvalt õpetanud, et sööma peab ja kõige parem, kui sööd kindlatel kellaaegadel. Just seepärast, et mul on maoga ja seedimisega probleeme olnud. 

Arsti juurde jõudsin ka. Ega otseselt ühtki muret polnud, vahel on lihtsalt hea kontrolli mõttes käia. Vaatasime mu vere üle ja see pole kunagi nii heade näitajatega olnud. Seega aitäh, Fitlap ja aitäh, mina ise, et ma selle otsuse langetasin ja teekonna ette võtsin. Nüüd jääb ainult loota, et veri ja enesetunne ja kõik jäävadki hääks! Parim on ka see, et püksid hakkavad üha suuremaks jääma. Siia lõppu lisan iseendale meeldetuletuse, et ma ostaksin mõõdulindi, sest tore oleks oma muid mõõte kah teada. Nautige pühapäeva, kaasteelised, ja lubage endale tänase päikselise ilma puhul D-vitamiini laksu ja ainult häid mõtteid, võib-olla ka väikest pattu ühe pisikese jäätise näol. Päikse käes ja tuulevarjus olles võib juba peaaegu teeselda, et meil on suvi... :)