On pühapäeva pärastlõuna. Istun oma tavalises diivaninurgas, paremal käel aknalaual on tass kuuma kohviga ja vaade lõputule põllule. Hetkel ladistab vihma ja taevas on sama hall kui minu sisemus. 

Miskipärast on kevaditi nii, et kui teistel tuleb teisiti, siis minul tuleb samamoodi. Mingil hetkel märtsis-aprillis tunnen tohutut masendust ja väsimust, mis siis, et päike paistab ja päevad on nii pikalt valged. Kusjuures esimest korda on mulle tundunud, et valget aega on kuidagi väga järsku juurde tekkinud. Igatahes on minus mingi seletamatu kurbus ja tüdimus, eks see ole vist sellest, et puhkuse ja suveni on veel kõva kaks kuud. Samas olen ma senimaani tundnud, et elama peaks ikka põhimõttega, et ülejäänud 9 kuud aastast on täpselt sama olulised. Elu ei peaks ainult suvest suveni toimima. Aga just kevaditi võin küll igal pool mütata, aga kuidagi keeruline on ennast välja sundida. Ilmselt vitamiinipuudus ka, mistõttu peaks veel rohkem nina päikse poole sirutama. Õnneks ei kesta see periood kaua ja varem olen päris kindlalt sellist langushetke igasugu magusa ja muu sellise ebatervislikuga kostitanud. Ses suhtes on kenasti, et eile lubasin patustada, sõin paar küpsist ja mõned kummikommid. Mul tekkis küll pärast kommide söömist isu midagi veel mugida, aga ütlesin enesele ei, jõin vett, sest ikka väga magus hakkas ja tegelesin kõige sellisega, mille kõrvalt ei saa süüa. 

Lõpuks ometi jõudsin ka kaalule! Nigu naksti on 4 kg head aega öelnud ja maha sulanud. Iseenesest pole siin midagi imestada, sest seda see kava ju lubabki, et kg nädalas. Aga no nii tahaks, et oleks juba 10 kg. Just jälgisin end tööl igast peeglist, mida ma nägin ja tundusin endale juba sihvakam ja saledam. Hää on muidugi ka see, et püksid hakkavad vaikselt suureks jääma. Pean neid kogu aeg tõstma, varem pidin ka, aga see oli pigem sellest, et kõht ja puusad surusid. Nüüd tunnen, et kuskilt ei pigista ja kõik on tore. Saaks nüüd veel nii, et teeksin igal päeval kenasti trenni, siis oleks veel ilusam iseennast imetleda ja erinevaid asju selga proovida. Üleüldse pole ma julgenud veel võtta raskemaid kavasid, aga nende algtaseme omadega ma küll kuigi palju higistama ei hakka. Tavaliselt teengi mõlemat trenni, et enne näiteks jooksmine ja pärast lihased. Alles siis on tunne, et olen end liigutanud. Tea, kas tõesti vana rasv nii tugev all (hehe, vana rasv..)? 

Pettumusest ka. Proovisin eile šokolaadibrowniet teha ja ütleme nii, et poleks väga vahet, kas ma sööksin pappi või seda browniet. Ma ei tea, kas minu maitsemeel on imelik või mis värk oli, aga see tuli ikka täiesti maitsetu. Tainast maitsesin korraks, et kas on kõike piisavalt, siis tundus küll päris hea. Lõpuks panin sellele kohvi ja proovisin igasugu nippe, ei miskit. Pudistasin koogi ära, lisasin steviat ja vanillsuhkrut ning surusin selle taigna vormidesse ja tegin pirniželee peale. No niimoodi oli see ju peaaegu söödav, aga oeh.. Ma olin tõesti nii pettunud, sest brownie on ikka üks minu vanadest häädest lemmikutest olnud. Ma ei tea, kas ma seda teist julgengi ette võtta, sest mul oli nii kahju kõigist toiduainetest, mida sinna küllaltki suures koguses sisse läks. Tundus raiskamisena, sest lootsin, et kui teen ühe plaaditäie kooki, siis on järgmiste päevade üks toidukord vähemalt mureta. Nüüd jälle pole.. Kui võrrelda šokolaadikooki sellega, siis nagu ei annagi võrrelda. 

Viimasel ajal tunnen ka seda, et tahaksin süüa kas võimalikult palju erinevaid asju ühel toidukorral või üldse mitte midagi. Hommikusööki valisin täna vist tund aega ja lõpuks kööki minnes haarasin õuna ja võtsin juustu kõrvale. Ei tea, millest see tingitud on, et ükski retsept ei tundu praegu selline, mida tahaks kohe tegema hakata. Küll aga teen kindlasti läätse-hakklihapada või mis iganes selle toidu nimi oli, sest seda saab korraga palju keeta ja on nii hea tööle kaasa võtta. Üleüldse on ta hea maitsega, aga eks see ole juba maitseainete ja nende juurde lisamise oskus kah. 

Ongi vist kõik kirjas, mis mõttes mõlkus. Rüüpan endiselt seda poolsooja kohvi ja võib-olla söön veel ühe õuna, sest juustuisu on küll tohutu. Milline õnn on süüa head süüa!