Ei, kõik ei ole hukas ja ma ei söö kusagil nurgas šokolaadi (enamuse ajast). Minu kaalulangetusgraafik on ka ainult mõned sajad grammis sinisest joonest maas. 
Aga pole ei aega, ega inspiratsiooni kirjutamiseks. Ärge mind blogijana veel päris maha kandke, sest:
aga ükskord algab aega,
kus kõik pirrud kahel otsal
lausa lähvad lõkendama;
lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta –
küll siis Paula jõuab siia
kaaluuudiseida tooma,
oma blogi uueks looma

Selline originaalsusega just mitte hiilgav luulepärl teile hommikusse. Olgem ausad, ega ma väga palju kaalulangetuse luuletusi ei tea. Paari laulu küll. Siiski meenub ka üks salmike (mis fitlapiga jälle kokku ei passi):
Küülik näris kapsast ja peeti
lüürik pidas kah dieeti.
Mõlema ninaesine kesine
tervisetoit on ikka ju vesine.

Kõhtu rikuvad praed,
elagu juurviljaaed!