Minu Kaalude tähtkujust inspireeritud meeleolukõikumine on jõudnud järjekordsesse tipp- punkti- nädalaga lahkus 2,9 kilo! Hommikul ei uskunud oma silmi, kui kaalul seisin. Mõõtudest kahanes vaid puus- 1 cm võrra. 

Sel nädalal olen tuimalt tööl käinud ja kadestanud ööpäevaringselt kõiki, kes praegu puhkavad. Nii kuuma ja mõnusat suve pole ammu olnud. Oleme küll üritanud ka igal õhtul ujumas käia, kuid reedel taltsutas meid laiskus- õhtul 7st koju jõudes ei jaksanud enam randa minna, esmaspäeval aga tugev äikeseiil. Nimelt sadas 1,5 tundi nagu tuletõrjevoolikust. Ja siis muidugi meri! Kuidas on võimalik, et selliste soojade ilmadega on veetemperatuurid kohati 3 kraadi? Seda pole ju talvelgi! Õnneks on ujumiskohtadena valikus veel jõgi ja ega järvgi kaugel pole.

Maakodus pole aga ikka korralikult sadanud. Nii tuleb lillepeenraid nädalavahetusel korralikult kasta. Ja amplitega on üks suur jama- nädala sees suudavad nad läbinisti ära kuivada ja kui neid siis nädalavahetusel kastma hakata, tilguvad nad nagu sõelad. 

Kevadel rajatud roosipeenar õrritab oma potesiaali näitamisega- mõned roosid küll veel alles pungas, kuid õieilu on juba küll ja veel.  

Pildil olev roos peaks olema "Piccadilly", kuid minu nimekirjas on ta Chinatowniks kirjutatud- nüüd on vaja selgust, kas ajasin istutades sordid sassi või saingi valesti sildistatult. Roos on mõlemal juhul imeilus- erinevat värvi õied ühel taimel, nagu muinasjutt!

Nädalavahetusel nautisime ka meie õuele kostvat Võsu Rannafesti. Osad laulud olid nii selged, et sai ka sõnadest aru, kuigi vahemaa meie ja Võsu vahel on linnulennult 4 km. Kujutan täiesti ette, milline jubedus seal kohapeal pidi olema, ja tunnen vaikuseihalejatele kaasa- aga- selline suurüritus toimub ju siiski vaid 1 x aastas. Kui kõik kenasti kulgeb, on sellest kasu kõigile- nii organiseerijatele, esinejatele, vallale, kui elanikele. Võsu FB grupis läks asi küll täitsa käest, kui filmiti aedade paika panemisel murtud männioksa. Kujutate ette- 6- aastane oks! Kujutan küll- praegu toimub Lahemaal ohjeldamatu metsalõikus (selliseid tihumeetreid pole minu silmad enne tee äärde ladestatult näinud!)  ja surevad 60- 120 aastased puud...

PS: Kass jätkab järjekindlalt jälgimist ja kui ma teda eiran, kriibib oma koledate pikkade ja kollaste vanakassiküüntega kätt (kui istume koos diivanil ja söön) või jalga (kui söön köögis laua taga). Mees ja ämm keskustlesid tütre salenemise põhjuse üle:

Mees: "Ta on ikka nii kiiresti nii  kõhnaks jäänud. Ei tea, mis nipiga?"

Ämm:"Eks see ikka töö ja stress ole."

Mees:"Nojah, aga kas siis ***(meie üks sugulane) on paksuks läinud kah töö ja stressi tõttu?"

(Minu peaaegu 25 kilost kaalulangust nad aga ei märka ikka veel crying)