Niuts- niuts. Muud polegi öelda- hoolimata peaaegu täielikust kavas olemisest ja hoolikast toidu kaalumisest pole sel nädalal midagi alla läinud, vaid hoopis tõusnud. Olen taas augusti alguse kaalus. Aga harjutused jätkuvad, sest päris musta auku langemist takistab nädalaga puusalt kadunud - 2 cm. 

Meie peretraditsioon on igal 1. septembril ette näinud tordi söömist. Ikka sellise korraliku- poetordi. Nii lausa 17 aastat jutti (kogu selle aja oli ikka peres mõni koolilaps). Sel aastal oli aga tühik. Täitsa imelik oleks olnud tordita. Nii proovisin ise terha "Kirss tordil" raamatust Sarkasmi nime all oleva retsepti järgi Tumeda õlle torti suitsukaramellikreemi ja brändiste trühvlitega. Suitsukaramell mind seda torti tegema ahvatleski. Käisin lausa ekstra teepoes vastavat suitsumaitselist teed toomas. (Tehakse ikka jäledaid asju- haiseb ja maitseb nagu saunaleil, millel tõrva lõhn) Midagi tegin valesti, sest minu kreem ei olnud kreem, vaid voolas lustlikult kastmena ringi. Sõime teda patutoidukorrana ja ikka tundsin süümekat, sest teadsin, kui palju suhkrut tort sisaldab. Õudne. Ju mu mõttemaailm on juba tervislikematele radadele pöördunud. Šokolaadi oli kah liiga palju.

Trühvlid tulid küll ausad. Kui ühe sööd, siis rohkem pole tükk aega vaja.

Tööl lisandus kiusatus- üle poole aasta ootusi ja lootusi said lõpuks rahuldatud automaatse kohvimasinaga. Teeb piimaga ja piimata erinevaid jooke ja minu jaoks on ta kurjast. Kui kümme aastat pole tööl enam kohvi joonud, sest ei viitsinud piima vedada, siis nüüd on kõik olemas. Ja muidugi Kiusam minus seda tegema ka ahvatleb. Samas minu Parem Mina kigiseb kuskil kaugel kõrvade vahel, et piim on kurjast. Pealegi tuleb piima tassi ikka liiga palju. Sellist kogust ei saa ma tagasi arvestada ühestki päevasest retseptist. Kaks late- kruusi päevas tähendab reaalselt klaasi piima. Nii et äkki minu selle nädalane nullseis ongi tingitud kolme päeva kohvijoomisest? Valikud, valikud. 

Pühapäeval proovisime ka korra metsa seenele minna. Nii kui autost välja saime, hakkas tibama. Tegime pisikese ringi, seenesaak oli peaaegu olematu. Vihm, mis varsti kurjemaks läks, tuli tegelikult täiesti kergendusena. Kahe peale ehk peotäis kukeseeni ja kolm männiriisikat ning kaks pilvikut. 

PS. Kassil käivad peal kahtlustavad paanikahood, nii kui köögi poolt tuleme. Hoolega tõmbab nuhutades õhku- kes teab, mida inimene jälle söönud on? Ja kehakeel näitab, et tema peab oma kätte saama. Mees ikka vaikib.