Hommikuse kaalumise järel oli rõõm suur- nädalaga lahkunud uskumatud 1,7 kilo! Ju siis Jõulunädala kilod polnud veel kinnistuda jõudnud. mõõtmisega oli kah päris hästi- igalt poolt miskit ikka kokku tõmmanud. Silma jäi aga veider tulemus- minu rind ja vöökoht on ühe jämedused...Enamiku elu olen olnud pigem pirni kujuline. Nüüd siis olen omandanud pudelkõrvitsa vormi.

Nädal polnud aga sugugi ahvatlustest prii. Reedel käisime Vanemuises "Carmeni" ooperit vaatamas. Olime eksitatud juttudega uhkest lavakujundusest. Nojah- see võis ju uhke olla, aga kogu ilu nullisid luitunud kitlid ja igavad sinised toonid, mida kõik näitlejannad kandma pidid. Kas Carmen ikka oli mustlane? Selline loid ja elujõuetu tundus. Peale ooperit sõime Shakespeare´i kohvikus tugeva õhtusöögi (olin selle planeerinud patutoidukorraks) ja üüritud apartmendist jõime šampust ning lobisesime ja arutasime ooperis tekkinud mõtteid- mida võisid tolleaegsed salakaubavedajad vedada? Nad käisid seda kaupa toomas läbi mägede mingist teisest riigist- millisest? Sevilla asub ju suht kaugel kõigist naaberriikidest...

Laupäeval jätkasime oma kultuuriprogrammi ja käisime ERMis. Oleksime tahtnud ka tagurpidi majasse piiluda, aga rahast hakkas kahju- kas tõesti peavad kõik piletid nii kallid olema? Selles valguses ei tundugi Lottemaa pilet enam nii kallina- rõõmu tuleb sellest ju palju rohkem. Olles käinud ka erinevate maade erinevates muuseumides ja väljanäitustel, võin öelda, et Eesti kultuur on ikka üle keskmise kallis. Ehk peaks tegema eestlastele selle veidi soodsamaks? Ja kui veel norida, siis KUMU pilet on tunduvalt odavam, kuigi sealsed eksponaadid materiaalses väärtuses on kindlasti tunduvalt kallimad. OK - olen diletant! Igal juhul mulje ERMist on- kui Euroopa polnud nõus kolkakülla raha andma, siis ehitasid hullukesed iseoma rahadega ja veelgi suurema. Palju avarust ja õhku, vähe eksponaate.

Kuna jõudsime õhtul ootamatult vara koju, tegime siiski ka igalaupäevast sauna. Libastusin saunaõllega, kuid mis saun see ikka muidu oleks?

Töönädal algas taas kiusatustega- kaksikuid ootav kolleeg jagas oma rõõmu meiega - kahe kringli näol. Oi kurja! Ja laual olid ka kommid... Suutsin siiski ahvatlustest hoiduda. 

PS: Vana valge kass kahtlustab meid jätkuvalt maitsva toidu üksinda salaja söömises. Mees, vaatas kuidas hilisõhtust ahjujuustu hurmaaga mugisin, kommenteeris: "Nii palju süües võib paksuks minna!"- nii et vaimupimedus kestab! Kuigi riided hakkavad juba laiaks jääma.

Tütre valmistatud õhtusöök.