Nädal on olnud isegi edukas- miinust 0,7 kilo- mis teeb rõõmsaks ja sel nädalal ei näinud isegi õhtul kaalule astudes enam 80 kilo! Ja ümbermõõdud on puhas rõõm- rinnalt - 4 cm (varsti on kogu rind kokku tõmbunud), sama palju ka kõhult ning puusalt -1cm. 

Nagu eelmine postitus juba ütlesin- kõik hakkab väsima. Jube keeruline on leida meelepärast retsepti ja nii tahaks põske pista midagi keelatut. Oi, neid komme ja krõpse! Nad ju vaatavad mind ja sosistavad kõrva- söö meid! Nii olen tabanud end lihtsalt pidurdamatult laupäeva õhtul peale sauna kõike maitsvat suhu toppimas. Ja siis tulevad süümekad! Aga nii palju olen endale selgeks saanud- minu jaoks ei saa kunagi tulla aega, kus võin paksuks minekut kartmata kõike vitsutada. Masendav.

Selle nädala kiusatused- pügasime ühel õhtul poja karvast kassi, kes oli ikka väga - väga viltunud. Ja muidugi ei suutnud kreemikringlist näppe eemale hoida. (Kompenseerisin seda rikkumist küll hilisõhtuse näksimise ärajätmisega.)

Siis toimus kevadise koolituse lõpuüritus, kuna raha oli veel järgi. Kenas Seltsimajas, Rakvere lähedal. Organiseerija palus ise piknikukorvi kaasa võtta. Ja mis tegin mina? Tervislike snäkkide asemel (mõttemaailm võiks ju olla juba positiivselt fitlapistatud, kuid looda sa seda) haarasin ikka sama kreemikringli järele. Kohal olles pakuti meile igasuguseid huvitavaid asju- küpsiseid kolme varianti, viinamarju, oliive, tomateid, ploome ja komme. ikka sirutus käsi ja kuskil sosistas hääl- aga see võib ju olla õhtusöögi arvel... Ja kui olen postitusi lugedes aru saanud, et peale magusa ja/või ebatervisliku söömist järgneb suhkrupohmakas, siis mul seda küll ei esine. Vaid süümekad, et ablas põrsas jälle süüa vohmis.

Käisin sel nädalal ka ämmaga silmaarstil. Kui kodus ei saa arugi, et inimene hakkab oma 86- aasta juures lapsikuks muutuma, siis juhtub see koheselt, kui arsti maja uksest sisse astuda. Vajab talutamist, põrkab igasuguste asjade ja inimestega kokku, ajab täiesti suvaliste inimestega (oleks siis vaid arst või õde) isiklikel teemadel siirast juttu, ja vastab täiesti ebaadekvaatselt kõikidele ta haigust puudutavatele küsimustele. Kahtlustan, et ta naudib seda kõike salamisi ja peab peenikest naeru. 

PS: Lõpuks hakkavad ka töökaaslased märkama. Üks tuim meessoo esindaja arvas, et olen "kokku kuivanud". 

Meie kassinooruk naudib metsiku kassi elu, kui meid nädala sees kodus pole. Esmaspäevast- teisipäevani istus veranda katuse all lakas ja neljapäeval uskus ämm, et kutt magab end kuskil välja, tegelikult aga materjaliseerus akna taha, kui vanem kass oli hüüdmise peale koju tulnud. 

Pilt hilisest õitsejast