Kolmapäeva hommikuks sai siis esimene nädal mööda. Olen püüdnud kava 100 % järgida, kuid mõned tagasilöögid on ette tulnud. Nimelt ei suuda ma süüa kindlatel kellaaegadel. Jube raske on päeva 4-ks jagada ja toidukordi piisavate vahedega planeerida. Ikka kukub kuidagi libisevalt välja. Algab juba hommikust- no poole seitsme aeg tõustes pole kohe üldse isu. Nii ongi hommikul kruus kohvi (ups- sooja piimavahuga! ja paari tableti suhkruasendajaga- steeviaga pole veel kohtunud) ja alles tööle jõudes saan asuda hommikusöögi kallale, sest kõht on hakanud näljast korisema (ikka väga tigedalt). Lõuna on küll kindel- kell 12.00 (vähemalt tööpäevadel), aga õhtusöögiga on nigelasti. Kord saan aega 17:00, teinekord alles poole kaheksa aeg. Täpselt nagu koju jõuan ja toit valmib. Nii jõuangi hilisõhtuse söömaajaga tegeleda alles 10- 15 minutit enne voodisse heitmist. Mõnel õhtul olen sel hetkel isegi viimast õunatükki neelanud...

Kuna vana kaaluga puudus usalduslik ja kindel töösuhe, siis tuli uus soetada. Loomulikult läkski nii, nagu olin kartnud- uus näitas mu kaaluks hoopis rohkem. Õhtul isegi 2,7 kilo! Hommikul oli ta küll heldem ja tõmbas 2,2 kilo tagasi. Kuid ikkagi pool kilo rohkem, kui nädal tagasi alustades? Kas saan seda põhjendada uue kaaluga, kes ei tea midagi või ongi süüdi vana kaal, kes lihtsalt kaua peres olnud isendina üritas mulle meele järele olla?

Kardan, et õigus on viimasel kartusel, sest mõõtes oma strateegilisi mõõte, on enamikule neist 3 cm juurde tulnud. Nii palju ma ju ometi ei saa mõõtmist teostades eksida? Tütar naeris, et olen oma kaalulangetuse hoopis kaalutõusuks programmeerinud. Proovin veel nädala, enne kui hakkan 10 protsendi kaupa menüüd korrigeerima.

Muidu tundub, et enesetunne on parem- ühe hooga tuhisen tööle. Ilma, et poole peal kaoks jalgadest ramm ja tekiks kerge alaseljavalu. Kahtlustan, et hoolimata sellest õnnetust 3 cm paisumisest, on mõned kohad nii palju kokku tõmmanud (rinnaümbermõõt 3 cm?!), et riided, mis enne pitsitasid, nüüd viisakamalt küljes ripuvad. Ja peeglisse vaadates- kas mulle vaid tundub, et kõht ei punnita enam nii ette?