No ei saa kuidagi joone peale. See nädal läks taas sellesse auku, et kaal tõusis 400 g (süsteemse kalumiseni oli ka veel 1 päev- võimalik, et oleksin ikkagi nulli jõudnud, kui elu poleks eksitanud) See- eest ümbermõõtudega võib rahul olla- kõhult -4 cm, reielt -1 cm ja puusale +1 cm. Mujal mutusteta.

Kaalumine toimus juba neljapäeva hommikul, sest neljapäev- reede olin töökaaslastega nõupäevadel Pärnumaal. Sõitsime välja juba 8:45 (minu jaoks mitte eriti varajane aeg, kuid on kolleege, kes vingusid varajase tõusmise üle) Esimene peatus oli Balsnacki külastus. Sai kuulatud ja vaadatud ja maitstud. Lõpetuseks anti kaasa veel  kotiga träni. Tulime ära nagu peale kastivarbriku külastust kuulsas "Viini postmargi" filmis. Mure  muidugi kuskil kuklas- mis selle kahjuliku träniga peale hakata- tahaks ju kõik korraga ära süüa! Ainuke asi, mida arvan, et võib süüa nagu neljaviljahelbeid, olid neljaviljapallid (analoog kamapallidega). Nähes nende valmimise tehnoloogiat- polnud nagu miskit paha lisatud. Kuid kolme sorti kartulivahvleid, Ossi krõpsud, popkorn...

Siis peatusime Halingal, et lõunat süüa. 

Toit oli ette tellitud, sest neil pidi muidu palju Soome turiste olema. ja oligi tõsi- lausa kolm turistibussi viibis samal ajal seal. Aga ma ei uskunud oma silmi, kui prae kaunistusi nägin- ja ongi tänapäeval veel nii vähe salatit panna? Kui palju see roheline nüüd siis ikka maksaks? Maksimum 2 tomatiga said nad hakkama, kui meile 20 praadi valmistasid. Halingal oli päris kirev suveniiripood ja kõrval angaaris ka automuuseum. Peab sinna teinekord tagasi minema.

Järgmine peatus- Tori hobusekasvandus. Palju juttu, riigi üle  nurisemist ja nunnud varsad. Kohvi kõrvale pakuti ka kringlit, mis pidi olema sealtkandi hitt, kuid eriti ei inspireerinud.

Kuna ilm oli ilus ja ööbimisse minekuga me ei kiirustanud, tegime peatuse Riisa rabas. Meie juhtoinad arvasid, et hea  mõte on raba kiiresti läbi traavida. Nii polnud aega eriti enda ümber vaadata, ega nautida vaateid. Aga torni juures tehti veinijoomiseks peatus...

Ööbisime Maria talus. Taluks just raske nimetada- isegi ööbimismajad olid modernsed ja ühetaolised kui kaksikud.

Majutusime ja läksime sööma. Pakuti eelroaks marineeritud räime leivaga, põhiroaks kartulit ja metssealihaga sousti. Kõrvale kõrvitsasalatit. Magustoiduks pärmitaignaga plaadikooki. Taas salatit ei mingit! Sousti nii palju tõsta ei julgenud, et kõhtu täis saada, sest olin laua eesotsas ja ei teadnud ju, kas tagumistele jätkubki? Järgi ei jäänud midagi.

Nii oli kole võitlus sauna majas oma korda oodates snäkitaldrikust end eemale hoida (suitsuvorst, juust, hmarineeritud kurk ja küüslauguleivad) Hommikusöök oli veidi parem- kurki ja tomatit sai ikka kõrvale võtta. 

Kes hommikuti külas käib, see asjatult ei longi- nii tegime peatuse ka Tori siidritalus. Toredad noored särasilmsed tegijad ja saime ka degusteerida nende joogivalikut. Kuid sellise hapu (vabandust- kuiva) vedeliku eest maksta sellist hinda! Vat sellest ma ei hakkagi aru saama.

PS: Meie 5- aastane seletas sõbrannale: "Jossit ei ole enam- nad vahetasid ta uue kassi vastu". Vat nii mõistavad lapsed maailma asju. Uus kass on aga täielik põrguline- eriti äge on joosta hommikul 5 paiku mööda tuba ja voodeid ja magavaid inimesi.