Sel nädalal murdus needus võnkuda ümber ühe kilo ja kaal langes järgmise numbrini- isegi õhtusel kaalumisel olin numbril, mida enne näinud polnud- kukkus -1,7 kilo! Sentimeetreis see- eest nii lustlik pole- +1 cm õlavarrel, +1 cm rinnal, + 1 cm vööl, kuid -1 cm puusalt ja -2 cm reielt. 

Nädalasse mahtus meie pisikese austraallase 1- aastaseks saamine ja sellega kaasnes videosuhtlus nii pühapäeval, kui teisipäeval, kui oli õige päev. Nii tahaks seda pontsakat nunnut ka päriselt näpuga torkida :) Vähemalt paari kuu pärast on lootust. Tuleb hakata päevi lugema. Tahtsin läbi Aliexpressi ka kingitust saata- Jõulute ajal õnnestus päris hästi- mina tellisin ja maksin, aga saateaadress oli Austraalia oma. Sel korral läks aga nihusti. Kõik oli kena, kuni väljastamiseni- miski ime läbi anti pakk hoopis kellelegi teisele. Vähemalt müüja oli kohe nõus raha tagastama või siis samaväärse asja müüma. Kahjuks sama asja enam saada polnud. Nii saigi uus asi tellitud, kuid nüüd ei jõudnud see enam sünnipäevaks kohale. Eks paistab, kaua aega kulub. Õnneks on sünnipäevalaps veel nii väike, et ei oska oodatagi.

Nädalavahetusel jõudsin lillepeenraid kriipida ja isegi roose kasta. Jube kuiv ju. Pealegi räägitakse, et kevadeti rooside suremise üks peamisi põhjuseid just veenälg,  mitte päike ega ka öökülm. Praegu tundusid küll olevat hästi talvitunud, kuid ilmad pöörasid ju jälle talviseks. Kas noored võrsed selle külma ja lume kah üle elavad?

PS: Mees kaebleb pojale, et me piiname teda- koogid polevat piisavalt magusad ja toit lahja. No see on küll selge laim- koogid on täitsa parajalt magusad, et mitte ülemagusad olla ja pealegi pole ta ammu ühtegi kooki proovinud. Ning nii palju liha pole ma kunagi ühtegi toitu tehes kasutanud, kui nüüd. 

Meheõde pidi olema novembrist saati juba 20 kilo alla võtnud (?!), kuid nägema teda pole juhtunud. (Kuidas mul küll see langus nii vaevaliselt läheb?)

Kuna lemmiku lahkumisega kaasnev lein on tavaliselt suurim siis, kui toas tühjus, võtsime sellesse uue sõbrakese- Donald John e. Donny- Johnny. Päris beebi alles, kuid hakkaja. Meie 12- aastane argpüks küll pelgab teda, aga vähemalt lepib ja ei ründa. 

Tänud õpetuse eest, kuidas jälle tähemärke näha! Tundub, et teistelgi on sama küsimus üleval. Mistõttu ei saa ikka aru, miks peab asi keeruline olema?