Sel nädalal püsis kaal alla 90 kilo, samal kohal, kuhu eelmisel oli jõudnud. Lohutan end sellega, et olin ju taas pahapeal väljas- kui lähetuses käin, siis kaal pigem tõuseb. Kuid sentimeetrid ikka vähenesid (tean küll- mõõteeksimus on selle taga, aga seda ütlen siis, kui cm juurde tuleb!)- rind - 3 cm ja kõht -1 cm. Käes hetk, kui rinnaümbermõõt on meeter!

Patutee oli jalge all tänu järjekordsele Brüsseli töögrupile. Kuna noor koleeg oli selles linnas esmakordselt, tuli ka temaga õhtul korraks välja minna, et näha ära kohustuslikud pissivad poisid- tüdrukud (olemas küll ka pissiv koer, kuid sinna pole isegi 10 aasta jooksul jõudnud). Hotelliks oli sel korral Mozart. Väga omapärase maooriaegse sisekujundusega. Liigendatud, plaaditud, purskkaevude ja kitsaste treppidega. Isegi minu numbrituba oli kahekordne. Kuid...Ainus seinakontakt oli vannitoas. Telekas oli nii kõrgel, et alt polnud teda võimalik vaadata ja ülal jäi armatuur ette. (Tegelikult polnud ka ühtegi sellist kanalit, mis oleks midagi näidanud) Öösel algas juba poole kolme ajal tihe sõitmine ja kolistamine, nii et magamisest ei tulnud enam midagi välja. Ja hommikusöök! Sõnulkirjeldamatu! Ja selle eest oleks pidanud maksma 15 euri, kui see poleks olnud toa hinnas! (Kaalusin tõsiselt naabri kohalt toitu varastada!) Tükk pikka saia, 1 croissont, 3 (!) viilu juustu, klaas apelsinimahla ja tass kohvi. Moos ja või oli küll laual, kuid sõin saia juustuga ära ja moos jäi minust puutumata. Veel üht tassi kohvi ka ei saanud, sest kui alguses oligi 3 teenindajat, siis selleks ajaks, kui juurde soovisin, polnud enam kedagi.

Loomulikult olin tänu sellisele askeetlikule einele lõunaks juba nälga suremas. Ja kuna töögrupp läks peaaegu tund lõunast üle, korises mu kõht nagu nutria oleks sinna peitu pugenud. Nii ei suutnud vastu panna kiirtoiduputkale ja ostsin tuutu friikaid samurai kastmega, kuid jagasin need kaheks- sain veel lennujaamaski nosida. 

Ämm oli oma esimese nädala üle väga elevil. Nägin isegi, kuidas hoolega kaalus. Kuid mingil hommikul olevat tal kõrvus vilistanud ja ta järeldas, et süüdi ikka toitumiskava. Ja et veresuhkur jube madal. Nii leidis ettekäände kommi söömiseks. Jagas küll kommi 12ks tükiks ja sõi nii ühte kommi nädal aega. (Tema tavaolukorraga võrreldes ikka 1000 x väiksem kogus) Kontrollkaalumine näitas 1,3 lahkunud kilo. Aga kuna ta tütar võttis I nädalaga alla 2 kilo, siis oli pettumus suur. Lohutasin küll, et see ikka väga hea ja tervislik langus, aga pettumust see ei vähendanud.

PS: Mees arvas, et ma ei peaks rohkem kaalu langetama. Et olen juba päris normis. Minu kiljatuse peale, et mis sa ometi räägid- mul on 30 kilo ülekaalu! ta vaid kehitas õlgu.