Tammun taas samal kohal- +300 g nädalaga juures (vahepeal isegi rohkem, kuid õnneks tõmbub tagasi). Ümbermõõtudest +pool senti rinnale, +3 cm õlavarrele ja kõhule ning 2 cm reiele. Vaid puus seisis samas mõõdus. No olen nagu kumminaine- cm tulevad ja lähevad, vahepeal naasevad koos kaaslastega.

Aga sel nädalal ei püüdnudki tublim olla. (Nii nagu kogu märts läheb sama teed- juba ette teada rikkumiskava) Nimelt sattusin tänu tööle Rumeeniasse. Loomulikult pidin proovima kõike, mida pakuti. Sain jalutada mööda Bukaresti linna ja võrrelda selle vanunud välimust ja üüratuid avaraid vaateid teiste külastatud linnadega. Veidi meenutas meie 2000-ndate Narvat. Kuid vaated ja mõõtmed ikka pöörased. Kas nad lammutasid kõik vana ja rajasid sellise üüratu linna suurushullustusest? Isegi tavalised tänavad olid neljarealised. Parem aga siiski 8- rida ja kümme! Parlamendi palee oli nii suur, et tundsin end mõttetu sipelgana. Kõik marmorist (1 miljon tonni!), 7 korrust maa peal ja sama palju maa all. Meid veeti ekskursiooniga mööda hoonet ja räägiti- marmor Transilvaaniast, mäekristallid lühtritele Transilvaaniast, kuld Transilvaaniast... Vaid tamm ja kirsipuu oli kusagilt põhjast. Vaene Transilvaania. Kas sinna üldse midagi jäi?

Pakuti õhtusööki ja klassikalist muusikat. Toit oli kehvapoolne, kuid muusika väga hea. 

Järgmisel õhtul jõudsime kolleegiga ka tiiru linna peal teha ning sõime ka kohalikus grillrestos. Portsud olid üüratud ja liha päris maitsev. Valisin Rumeenia grilllamba. Liha oli rasvaga, nagu sealiha oleks olnud, kuid rasv ei maitsenud sugugi lamba järgi. Kõrval friikad. Ei teragi värsket salatit vms. Kolleeg proovis tervet kala. Kõrval oli ka temal vaid kartul. Valikus oli küll ka riis.

Järgmisel hommikul pidin juba 4 hakkama lennujaama  minema. Sain isegi kohvi ja muffinid hommikusöögiks välja kaubeldud. Takso tuli kah üli kiiresti- peaaegu kohe peale tellimist. Linnas käis elu juba täie rauaga. 2 miljoni elaniku puhul pole see ehk eriti midagi imestada?

Sõit koju läks läbi Münheni, kus terve lennujaam oli eestlaste poolt üle võetud- lastega pered tulid koolivaheaegselt suusa- või soojamaa reisilt. Kuna oli aega ja hommikusöök kesine, lubasin endale kohalikke valgeid vorstikesi sinepiga ja kuidas sa saad küll saksa õllele ei öelda? 

Lennukisse istudes lootsin, et seiklused on selleks korraks läbi, kuid juba hoovõtu rajalt pidime tagasi rullima, sest keegi tahtis oma kohvrit kätte saada ja polnud ise lennule jõudnud. Siis pidime kütust võtma (?) ja õhku tõusime alles 1, 5 tundi peale õiget aega. Koletum piinamise moodus- sulgeda inimesed 1,5 tunniks koos sellise jõugu lastega lennukisse!

PS: Mehe ja kassiga muutusteta.