Täna siis taas reede.
Mulle on tavaliselt kõige raskem aeg nädalavahetus. Siis olen kodus ja kui juhtun veel üksi ka olema
siis kipuvad mõtted ikka toidule minema. Tegelikult ei ole ju kõht tühi , aga mõtled ikkagi. Ei saa
seda ka pahaks panna , sest olen ju pikki aastaid elanud selleks , et süüa. Mõistlikum oleks süüa
selleks , et elada. Nädalavahetuse teeb raskemaks ka see , et laupäeval on ju saunaõhtu.Taaskord
on pikaaegmne harjumus , et sauna juurde käib ka õlu ja siider. Nüüd käin saunas sidruniveega ja tegelikult
on see väga vahva.
Eile õhtul käisime meheda šoppamas. Kõigepealt oli vaja teha õhtusöök. Oleme seda teinud toidukohas , kus on buffe
valik ja võtad , mida hing ihaldab. Mul oli kerge hirm , et kuidas ma nüüd seal käitud. Juba sõites tegin endale
selgeks , et ma ei taha rohkem , kui ühe täidetud pannkoogi.
Lõpuks läks nii , et pool sellest pannkoogist sai abikaasa endale sest mul oli kõht täis ja ma ei toppinud
seda endale sisse. Pärast oli hea kerge olla ja kõige tähtsam oli rahulolu endaga - ma sain hakkama!
Enda tahtmistele EI öelda ongi minu juures kõige raskem.
Kui viibin seltskonnas , siis saan paremini hakkama EI ütlemisega. Tundub, et pean veel enesekindlust endas kasvatama.
Tean et kõik on kinni kahe kõrva vahe!
Küpsised aitavad meil pakkuda paremat teenust. Meie teenust kasutades nõustute küpsiste kasutamisega.