Haha...just avastasin, et mu esimest blogipostitust oli kommenteeritud. :D 

Loen teiste postitusi ikka pea iga päev, kuid ise pole eriti (loe: mitte üldse) mahti saanud kirjutada. Pole nagu tahtnudki. Aga võtsin siis oma poolteist nädalat tehtud kõige esimese ja siiani ainsa postituse lahti ja märkasin...Jeerum, kui masendav postitus kuidagi. :) Pole ime, et kohe lohutajad tekkisid. Suur tänu! :) Kahju, et neid kommentaare varem ei näinud.

Võtan oma 1,5 nädala siis kokku.

Kaal langeb. Hästi natukese haaval küll, aga siiski...LANGEB!!!!! :D Nii tore! 2 kilo on all.

Ainult see pole tore, et mu mees hakkas ka kaalu kaotama (ta niigi peenike). Panin talle linnukese nüüd sinna, kus on kaalu säilitamine. Katsugu veel alla võtta!

Oleme muidu ikka veidi menüüdega kimpus ja alles otsime lemmikuid, aga leppisime mehega kokku, et üritame siis edaspidi süüa teha nii, et päevas on 2 sama toitu. Iga päev päris ei õnnestu, aga üritame. Ja poes käime korra nädalas ja ainult ostunimekirjaga. Miks ei taha õnnestuda, on see, et toidu kogused on tavaliselt tohutud, aga meil on tilluke köök ja ainult 2 potti. Üks väike ja üks suurem. Ja no kogu see toidukraam ei mahu kuskile kööki ära ega potti ega kõhtu. :D Aga juba natuke saame kogustest aru ja leidsime isegi ühe söögi, millega natuke nälga jäime ühel õhtul: Lapi juust hurmaaga (asendasime pirniga). 

Ma olen olnud võimalikult korralik, ikka grammitäpsusega. Mees ka, (kuigi ta rohkem selline, ah, las see 3 grammi olla rohkem või vähem.) Lapsed mitte eriti. :) Nad on vaprad katsetama, ja kohati uusi toite kiitma, aga ikka krõbinad piimaga ja komm ja jäätised ja kalapulgad on liiga lemmikud, et neist täiesti loobuda. Ma ei arva, et lapsed peaksid elama ilma magusata. Mina suht pidin ja sellest arvatavasti mu magusasõltuvus põhjustatud ongi. Aga ma ei arva ka, et lastele peaks eraldi toidu kokkama iga päev mitu korda, lihtsalt sellepärast, et neile ei maitse paprika või oad.   

Mulle meeldib väga FitLapi süsteem. Nii mõnus on, et kogused on välja arvutatud ja mina pean vaid toidukaaluga möllama. Ei pea ise toite välja mõtlema, nädalamenüüd on lihtne kokku panna. Toidud on enamasti maitsvad ja asendusi on miljon varianti.

Mulle ei meeldi, et ikkagist jääb mingi 100g veisehakkliha ja 30g lõhet ja 9 sampinjoni üle ja läheb lihtsalt halvaks. Mind on kasvatatud selles vaimus, et toitu raisata ei tohi ja kõik tuleb ära süüa. Üks mu sõbranna kunagi kommenteeris isegi, et olen nagu prügikastiinimene, midagi järgi ei tohi jätta, isegi kui oled kurguni täis. Aga veel ei oska me nii hästi kalkuleerida, et kõik nulli saaks süüa FitLapiga.

Vat, vett ma tõesti enda puhul ei kontrolli. Kas joon seda? Ikka. Aga kui palju? Ei tea, pole mõõtnud. Vist peaks selles osas ka tubliks hakkama.

Aga jooksen nüüd oma tillukesse kööki, kuna mees juba tegi märkuse, et miks ta üksi hakklihasuppi peab tegema. :D