Tundub, et sain laupäeval Pirita metsavahel külma. Kurk oli juba pühapäeval kare ja ihu hell. Eile oli väga halb olla. Pea lõhkus ja metsik väsimus oli peal. Esialgu mõtlesin, et lähen veel õhtul body balancesse, aga päeva jooksul sain aru, et sellest küll midagi välja ei tule.

Mina ei tea kuidas teil on, aga igatahes mul on nii, et kui ma tõbine olen, siis tahan ma kogu aeg süüa. Väljaarvatud siis, kui mingi kõhuviirus kallal. Aga kui on palavik ja muidu kehv olemine, siis ma olen kohutavalt näljane. Seega ei tulnud mul eile Fitlapi järgi toitumine kohe üldse välja. Alustasin küll hästi, puder õuna ja kohupiimaga. Kui tööle jõudsin, siis läks tee meega. Mesi, teadagi, kavasse ei kuulu. Pilvekese batoonikesi sõin ka.

Lõunaks oli mul riis hakklihaga ning kõrvale vabavarast toorsalat. Õhtuks oli bataadi hakkliha pada, mille kõrvale sõin veel kodujuustu ja näkileiba (samuti kavavälised), aga need ma andsin endale andeks, kuna hilistõhtusööki ma eile ei jõudnudki süüa - kell seitse kobisin juba linade vahele ja põõnasin hommikuni välja.

Ärgates oli kohe palju parem tunne, aga praeguseks on jälle halb. Ei tea kohe, kuidas ma tänase päeva üle elan. Töölt puududa ei saa ja tegelikult otseselt põhjust ka ei näe. No hea küll, väsinud olen, no ja siis? See pole mingi põhjus. Liikmed valutavad, keda huvitab? Nohune nina, aga ma ei puutu eriti kellegiga tööl kokku, seega nakkusohtlik ma sisuliselt pole.

Niisiis krõbistan ma Hallsi mee ja sidruniga kurgupastille (taas kavavälised, pealegi ei usu ma eriti, et nad ka mingit reaalset kasu mulle toovad), joon teed ja püüan asjalik olla.

Olen siin mõne inimese blogist lugenud, kuidas nad operatsioonist taastuvad või luumurruga lõksus on ja mõtlen, et nii tublid, et suudavad ikkagi ka sellistes tingimuses toitumiskava jälgida. Tõbisena või lausa haigena ei lähe mulle kaalunumbrid ja rasvaprotsent vähimalgi määral korda. See on aeg, mil end täiega poputan ja eriti just toiduga lohutan. Hullult tahaks just tugevamaitselisi toite, nagu kaneelisaiu ja tšillikrõpse.

Aa, ja nagu sellest veel vähe on, varsti hakkavad mul "päevad" ka, hormoonidel on veel täiesti enda suursugused plaanid ning himud. Seega, tere-tere kallis kevad!