Tere taas.

Nonii, olen "kaduma läinud", ma tean. Heikki ka kirjutas mingi aeg tagasi ja küsis peaaegu muretsevalt, kas ma olen teid maha jätnud... Jah ja ei, on aus vastus. Eelkõige jätsin vist iseenda vahepeal maha, sest tagasilöögid tulid ja mul oli ilmselt lihtsalt häbi. Ei tahtnud kõigile kuulutada, et olen nõrk ja ei suuda 100% kogu aeg kavas püsida. Mitmed pühad vahel, vastlad ja vabariigi aastapäev , paasapühad panid veel viimase "põntsu". Tegin mõnuga traditsioonilist pashat, ikka võid ja koort ja mune ja rosinaid ja pähkleid ja ikka palju! Issand, kui hea see oli! Põhimõtteliselt on see selline toit et ajab peaaegu surnud ka jalule :) nii rammus ja toekas. Ilmselt oli mul fitlapi lahjadest toitudest hetkeks kõrini saanud. No ja enne seda hakkas mees tooma lähedasest pagarikojast ülimaitsvaid kohupiimataskuid ja vastlate ajal gurmeekukleid, pohlamoosi ja vahukoorega (mnjammm!) Tagantärgi võin ainult sedastada, et kahjulikud harjumused hakkavad iseenesest külge, heade harjumuste juurutamisega peab kurjamoodi vaeva nägema..:/ 
No ja siin ma siis olen, oma viimasel fitlapi-päeval ja kirjutan põhimõtteliselt "farewell"kirja. Konto hakkab aeguma, ja kuigi ma püüdsin eile isegi aega juurde osta, see ei õnnestunud mingi tõrke tõttu ja seega olen peaaegu käega löömas. Vaatab -ootab esmaspäeva ära, ehk saan mingit tagasisidet, mis võiks olla pikendamise takistuse põhjuseks. 

Kogused on märkamata vist suurenenud, ka olen taas hakanud sööma rasvasemat sööki. Et siinsed taimetoiduretseptid on suht piiratud ja talvel vaja pisut toekamalt süüa,siis jõudsingi ringiga tagasi liha söömise juurde, kuigi see idee poolest mulle üldse ei meeldi. Aga kaaslane on ikka täitsa lihatoiduline ja ega endalgi oli talvel tegelikult toekam tunne ja põlvevalu andis ka järele- oletan et seetõttu,et keha üldine põletikulisus andis järele, tarbides rohkem valku- pika aja peale võib sellest organismil puudus tekkida, kui iga päev väga teadlik ei ole oma valikutes. Aga eks ma ise natuke põen seda liha juurde pöördumist natuke ikka. Seda leevendab ainult teadmine ,et olen tegelikult oma kehale head teinud, süües viimased 4 kuud ikka oluliselt mitmekesisemalt, kui, ütleme aastaid varem.

Nii. Käisin vahepeal väljas vana õunapuu mahasaagimist pealt tunnistamas. Oli kahju ikka ,aga õigustuseks võin öelda et eelmised kaks sügist oleme sealt alt põhiliselt seeni korjanud (teate, need külmaseened, rupikud) ja õunad on peaaegu kõik mädanendud juba puu otsa. No ja mis seal salata- suure osa valgust võttis see vana õunapuu mul ka õues kinni. 

Hakkan kotlette tegema- need on mu lihasööjast mehe lemmikud. :) juurde tuleb täna tatar, ostsin just uue toortatra, mulle maitseb selle pähkine maitse. 

Aga teie olge ikka tublid edasi! :)

Pa!

Riina