Ongi see kurja kuulutav nädalalõpp ilma komistusteta selja taga. Ei olnud mitte ühtegi libastumist kuigi kartsin küll, et läheb lappama. 

Nüüd, siis juba 5 päeva reel, 3 päeva needua on murtud, vaatab kas peab ka järgmise nädala kenasti vastu, lootma ju peab.

Täna istusin terve päeva köögis, see oli katsumus, lastele üks söök, omale ja mehele sama, aga mehele ei olnud kaalutud kogused ja valmistasin siiski eraldi, et püsida kavas. See vaaritamine on ikka paras katsumus, tegib täna ka kõik söögid homseks kaasa ja homme tuleb, siis teha ülehomseks jne.. . Aga õhtul 6 ajal kodu vajudes on üsna raske seda motti kuskilt väsinud hingseopist üles leida, aga äritan kasutada nädama seea lihtsamaid retsepte siis. Õnneks abikaasa on ka väga asjalik ja abivalmis kui palun teda, eks see väike tiinitöö ole.

Aga üldiselt tunnen, et võin enda üle uhke omla. Kui need jalavalud ka järgi annaks, siis oleks täitsa super puper. 

Nurr