Meie pisikesel perel on juba pikemat aega unistus, mille poole me püüdleme, kuid eks ikka ole nii, et ilma raskusteta ei suju paraku miski. Meie suur unistus on oma maja...

Kuid paraku on nii, et kui sul on soov ja isegi ostja oma praegusele kodule, siis  ei ole seda kohta mis kõnetaks ja tekitaks tunde, et siin me tahamegi elada..

Kuid kui aga leiame sellise, mis meile meeldiks, siis on sellel tavaliselt mingid agad...

Üks maja mis meid kõnetas, kuid jah paraku astudes uksest välja vaatab vastu hiiglaslik tondiloss 😔 või siis on maja põllupealne arendus, kus pole üldse privaatsust 😣 Nii me oleme, vaatame ja ootame..,, kuid oodata enam väga palju aega pole!

Aga samas see mõtte, et me oleme oma unistusega peaaegu lävepakul. Unistus mis kohati tundus niiiii kauge on tegelikult niii lähedal 😊