Ma vaatasin, et pole 9 päeva midagi postitanud. Ilmselt ikka põhjusega, sest lapsed on riburadapidi olnud haiged ja kui unetunnid on loetud, siis arvutit ma tööle põhimõtteliselt ei pane. Toitumiskavas olevaid retsepte olen kiiruga telefonist vaatanud ning nii need päevad õhtusse lähevad.

Mul muidugi on nüüd käes esimene motivatsioonikriis, sest 1,5-kuuga sain esimese eesmärgi täidetud ning püstitasin küll kohe uue eesmärgi, aga see nüüd lonkab. Muidugi on juhtunud ka nii, et meil on olnud külalised või oleme külas käinud (vahepeal, kui kõik lapsed olid paaril korral kõik hetkeks terved) ja siis tuleb see kava mittejälgimine kergelt. Lisaks on ilmselt asi ka mu magamatuses - pea lõhub otsas ja isutab hirmsasti magusa järgi, aga ise olen just hetk tagasi korraliku lõunasöögi söönud. Ma arvan, et see on olnud stress haiguste pärast ning magamatus kokku. Nii need libastumised on olnud kerged ning ma süüdistan vaid iseennast, et pärast 10. novembril saavutatud 64,5 kg on endiselt mu kaalul (täna hommikulgi oli) see 64,5 kg. Järgmise eesmärgini on justkui aega, sest süsteem ütleb, et 62 kg peaksin saavutama 9. detsembriks, aga sellise tempo juures - hea kui jõuluks sinna jõuan.

Toitudega on ka juba raskem valida, pirtsakaks olen muutunud. Mingid kooslused enam ei maitse ja siis muudkui asendan ja katsetan ning kuigi ma olen ära harjunud kõike kaaluma, siis vahepeal (nagu viimased paar päeva) on natuke koll ees sellest toiduainete kaalumisest. Õnneks ma tean, et kapis on järgmiseks nädalaks kõik vahendid olemas, et kenasti süüa, aga ma tean, et raudselt sepik, suvikõrvits, šampinjonid ning paprika saavad otsa ja neid peab juurde tooma. Ma vist söön meeletutes kogustes vabavara toidu kõrvale, olen alati söönud, aga kaalulangusele mõjub see pigem hästi või noh, mõjus seni.

Mis seal ikka, homme algab uus nädal ning uute väljakutsetega. Ma olen hakanud lastega kodus olemist väga nautima, et kui nad vähegi tahavad, siis ma lasteaeda neid ei vii. Nii mõnus on hommikuti koos süüa ning arutada päevaplaane, siis ennelõunal koos kooliks ettevalmistavaid töövihikuid teha (mõlemal lapsel on oma emakeele ja matemaatika oma olemas). Selline home-schooling on mõnus ja lapsed täiega naudivad. Mulle isegi meeldib puhanud lastega söögipoes käia (mul on lapsi muide kolm ning kõik on 6 ning nooremad). Päeval magamisega on muidugi triangel, aga pooltel kordadel ei hakka ma nendega jagelema ja lepime kokku, et siis õhtul lähevad vara magama ja nii võibki juhtuda, et kella 20ks on majas vaikus, aga siis muidugi nendest pooltel kordadel meie imeline imik arvab, et tema tahab kella 23ni üleval tiksuda. Oh well, see titaaeg läheb ju nii ruttu ja supsti see ongi läbi. :)