Kuidagi väga vaikseks on siin jäänud. Kõik kastavad? Sellist maikuud mäletan viimati eelmisel sajandil, 1986. aastal. Aga siis olin ma noor linnaproua ja ma hullult nautisin seda ilma, sest mina olen üks väga soojalembeline tegelane. Kui teised hädaldavad, et palav on, siis ütlen mina, et nojah, soe on. Ja vastupidi, kui öeldakse, et jahe on, siis plagistan mina hambaid ja tõmban mitu kampsikut selgasmiley. Ma naudin ju praegu ka, kui vaid seda hullu kastmist ei oleks!

Tundub, et mul hakkavad varsti nimekirjast katsetamist vajavad retseptid otsa saama. Maire hakklihatoidud on veel proovimata, sest kogu aeg on mingit muud lihaollust just nii palju üle, et saan mingi roa tehtud. Hakkliha pean aga sulatama hakkama. Aga supiralli jätkub.

Peedisupp. Täitsa söödav, aga lemmikutesse ei liigitaks. Midagi jäi nagu puudu. Aga ports oli küll suur. Pool kogust oli peaaegu 0,7-ne purgitäis.

Okroška. Seda olen ennegi korduvalt teinud. Okroškat sõin esimest korda elus umbes 20-aastaselt oma vene rahvusest naabrite juures ja olin vaimustuses. Proovisin ka ise teha, aga minu pere seda sööma ei hakanud. Olen proovinud ka varianti, kus keefiri asemel on kali. See mulle küll ei maitsenud. Kui lapsed sündisid, proovisin jälle seda teha ja lastele maitses väga. Tütar käibki meil söömas, väimehele ei maitse ja tüdrukud küll proovisid, aga ei sobinud nendelegi. Endale tegin kava järgi, Härrale ja tütrele panin sinki ka sisse.

Mehhiko kanasupp. Filee asemel oli mul kints, ubasid ei tahtnud teist purki lahti teha, ja asendasin puuduva osa kartuliga. Veel läks sisse üks porgand, valge paprika ja veidi suvikõrvitsat. Purustatud tomateid panin palju vähem. Väga hea supp tuli. Kallasin Härra osa purkidesse ära ja uhasin omale ohtralt chillit sisse.

Tomatine kalkunipada. Imehea toit kiirel ajal, pane ahjuvormi ja pista ahju. Ei mingit mängimist. Härra käest küsisin, kuidas maitses ja sain vaid pika pilgu osaliseks. Teadagi, kartulit ja lihatükki pole, siis pole suurem asi toit frown. Ma näiteks ei saa aru, kuidas võib 5 hommikut nädalas süüa sama toitu ja veel tööle ka sama kaasa võtta. Aga mul ongi nii kergem! Pehmik ka juurde ja määrdejuust. Võileibadeks vormistab ise.

                                                

Saiavormi proovisin musta sõstraga ära. Ma ei mäleta, kes täpselt soovitas, aga suured tänud igatahes. tõeliselt maitsev! Ja minu variandis taas piima asemel jogurtikaste.

                                                

Lavaširulli tegin, sest salatit on palju smiley.

                                                

Avokaado-munavõid tegin üle hulga aja, sest avokaadole oli vaja rakendust leida. Väga hea.

                                                

Kodujuustu kattega riisivorm sattus tööl reedesele päevale, kui külmkapist pidi kõik vabavara ära kasutama.

                                                

Aga vot mis ei edane, on pannkookide katsetamine. Lihtsalt pannkooke plaadikoogiks teha poleks päris õige, tahaks ikka originaalis ära proovida. Peab ennast käsile võtma. 

No minu kohta ikka väga palju toidupiltesurprise.

Ja elu on endiselt lill.

                                    

Ilusat alanud nädalat!