Eile käisin üle pika aja trennis. Te ei kujuta ette, kuidas ma olin seda igatsenud! Ja mina ei kujutanud ette, et 2 nädalat ilma trennita on mu niiii nõrgaks muutnud! Igal juhul andsin endast parima ja... suutsin endale haiget teha sad. Tegin ringtreeningus kosmonauti. Tavaliselt teen seda "eakate" varianti, kätekõverdusega, et pulss liiga üles ei hüppaks. Ei tea, kus mu aju oli, aga just eile otsustasin ilma teha. Üks vale liigutus ja täna olen "kangekaelne". Härrale ei julgenud iitsatadagi, aga juba kella neljast ei lasknud kael hommikul magada. Mõtlesin isegi tänase hommikuse trenni ära jätta, aga siis otsustasin, et just peaks midagi peale tegema. Mõned valuvaigistid ja trenn sai tehtud. Ei, mitte nii, et "peab", ikka suure rõõmuga ja meeldiva väsimusega peale trenni. Pealegi treener otsustas täna meile eriti tapva trenni teha, 50 minutit stopperiga, minut hüppmist, minut vehkimist, minut kätele jne. Ühegi pausita, muide. Loodan, et ma ei teinud asja hullemaks...

Aga toidust siis edasi. Täna oli lõunaks eile mainitud kanakaste riisiga, eile unustasin lisada, et uhasin sinna ohtralt chillit ja ingverit prooviks. Tõesti hea, minu arust on seda kohe pildiltki näha!

                                                  

Täna jätan Maire köögi rahule ja räägin toitudest, mida veel katsetasin teie poolt soovitatud roogadest. Mida veel ühel haigel inimesel kodus teha on kui mitte süüa? Imeline meekana kuskussiga. Proovisin kuskussi esmakordselt ja minule ei maitsenud. Kuidagi rääsunud maitsega. Äkki ostsin poest vana või ta ongi selline? Ja kana sai ka vähe. Et ma seemnetest suurt ei hooli, siis sama roa, aga märgatavalt suurema lihakogusega saaks ju kanakoibade retseptist. Lõhe mee glasuuris. Hea ta ju oli, aga jällegi kogust arvestades, kui juba lõhet teha, siis grillitult retseptist lõhe ja peet. Sült ja tatar. Ootamatult oli vaja laste juurde minna ja eks ma poest haarasin. Andku mulle andeks see, kes soovitas, veendusin taas kord, et ma ei armasta valmistoitu. Tegemist oli Rakvere linnulihasüldiga ja see osa, mis minu kogusest üle jäi, rändas prügikasti. Juustune sepik Juuli moodi. Usun, et sain valmistamisõpetusest õigesti aru. Olin seda retsepti proovinud siis, kui ta tuli. Palju mässamist ja ei mingit vau-effekti. Aga selline variant on superhea! Aitäh, Juuli!

                                                   

Broilerisüda seente ja tatraga. Süda oli ka minu menüüs esmakordselt ja ma olin meeldivalt üllatunud. Uskumatu, aga Härrale ka maitses. Tegin pool sellest retseptist ja pool kreemist tatraputru, kartsin, et muidu jääb kuivaks. Lisasin veel shampinjone, paprikat, sibulat, küüslauku ja porgandit. Märkisin lemmikuks.

Supiralli jätkus borshiga. Ma pole oma paarkümmend aastat seda teinud, aga pean tunnistama, et väga hea sai. Leivasupi oleksin võinud rallist välja jätta, aga see lihtsalt on nii lemmik, et tegin jälle. Rohkem ma suppe ei planeerinud, külmkapp niigi purke täis, aga siis nägin Ennikese postituses lõhesupi pilti. No ausõna, nii ilusaid pilte ei tohi postitada wink, suu hakkas kohe vett jooksma. Olin linnas arsti juures, seal on kõrval Rimi ja lõhe soodusmüügis... Muidugi sai see supp keedetud ja ka esimesena nahka pistetud.

Pannkoogiralli sai alguse õuna ja kodujuustu pannkookidega (koogina). Kõlbas süüa küll, aga ei midagi sellist, mida korrata tahaks.

Et nüüd olen jälle tööl ja muidugi pean haiguse ajal kuhjunud töödehunnikust läbi närima (kalorivaba vabavara), siis enne nädalavahetust uusi kulinaarseid katsetusi ei tule.

Kaunist kevadilma ja päikselist tuju!