Ja tõepolest kasvab, nii otseses kui ülekantud mõttes.

Kui alustasin, tundusid kogused hiigelsuured, suure vaevaga pigistasin toidu omale sisse ja vahel jäi üks toidukord päevas hoopis ära, no lõhki ennast süüa ju ka ei tahtnud. Nüüd aga ei tundu üldse palju seda toitu taldrikul, pigem vahel vastupidigi, sööks veel. Ainus, millest ma endiselt jagu ei saa, on smuutid ja kokteilid keefiriga. Pool liitrit on siiski liiast. Aga ma asendan selle alati 5% jogurtiga ja mure murtud.

Kasvab ka liigutamise isu. Alustasin 10-minutilisest füsioterapeudi soovitatud harjutuste kavast, siis lisasin 10-minutilise kava kõhule, siis veel ühe. Ja siis veel mõnusaid harjutusi, mis mulle erinevatest kavadest meeldima on hakanud. Nüüdseks kokku 40 minutit iga tööpäeva hommikul. Ikka nii, et nahk märg. Ja laupäev-pühapäev siis intervallkõndimine 8 km. No kui ilm on kole, siis on puhkepäev. Eelmise nädala pühapäeval saingi trennipäevikusse esimese punase "õiekese". Oligi muidu liiga roheline teine.

Kui ma oleksin eile kirjutamiseni jõudnud, siis oleks vist seekord suht pessimistlik see postitus tulnud, aga tänaseks olen juba leppinud. Millega? Ebaõiglusega muidugi! Nägite eile FB-s neiu pilti, kes oli kaotanud 5,5 kilo? Superkaunis ju, eks? Aga minus hakkas närima kadeduseussike. Ah, olgem ausad, mitte ussike, vaid terve draakon! Einoh, ma tean, et pean teekaaslase edusammude üle rõõmustama, rõõmustangi ju, aga see paharett minu sees ikka närib ja närib, et miks minul siis nii...? Vaatasin päevikust järgi, kava jälgimisega olen alustanud 25. jaanuaril, nii et jookseb kaheksas nädal. Kaalukadu kokku 10 kg, eelmisel nädalal -700gr. Kõik OK, eks? Aga sentimeetreid on läinud vaid 20. Pöördusin korraks sõbra matemaatika poole ja sain mõned mõtlemapanevad suhtarvud. Võtsin suvalistest postitustest teie kaotatud kilod ja sentimeetrid. Näiteks, -17,6 kg ja -78 cm see teeb 1 cm vs 225 gr; -6,3 kg ja -20,5cm, 1cm vs 307 gr. jne. Ja minul "kaalus" 1cm pool kilo!

Aga see kõik oli eile. Täna on uus päev ja uued mõtted. Ju siis minu pekk on väärtuslikum! Ma tean, et pole ainuke selle murega, nii et armsad sõbrad, olgem uhked, et meil ei ole kahju lahkuda nii väärtuslikust pekikoormast. Päris jube hakkab, kui manad silme ette reaalselt 10 KILO LÖDISEVAT PEKKI! Väkk!

Aga märganud ei ole ikkagi veel mitte keegi...Härra küll lohutab, et muidugi on näha, aga tema ju teab...