Hea vabandus, eks ole ju? Üks paljudest, mille taha ma ennast peitsin, kui kaal aina kasvas ja kasvas. Aga täna ei taha ma rääkida kehakaalust üldiselt, vaid konkreetselt oma kaalunumbritest, mis viimasel ajal tahavad kuidagi minust sõltumatult oma elu elada.

Mai-juuni püsis mu kaal ilusti 63 kilo peal (säilitajana). Muidugi oli ka kõikumist, nägin isegi 61,5 ära. Aga juuni lõpus hakkas kaal vaikselt, aga järjekindlalt tõusma. 66 peal (30.06.) lõpetasin säilitamise ja hakkasin taas langetama. Kahe nädala pärast jälle kenasti 63. Oleksin võib-olla pidanud jälle säilitama hakkama, aga jätkasin langetaja koguste söömisega ja 4.08. vaatas kaalult vastu 66,1. No mida???angry Ja selline 65-66 ongi praegu igapäevane number. Mida ma valesti teen? Ei kaalu tillioksa, nagu Keiu ütles? Või olen vabavaraga üle pingutanud, nagu Eve tähelepanu juhtis?

Samas teeb mulle isegi nalja see, mille pärast ma praegu pisut häiritud olen. Kaks aastat tagasi oli mu soovkaaluks 68 kilo ja ma hõiskasin suure häälega (õigemini, kirjutasin), et vähem ma kaaluda ei tahagi! Aga nüüd tundub 66 kuidagi ähvardavalt palju! wink

                                                  

Igal juhul otsustasin kuulata Socratest (tark mees ju!) ja mitte võidelda rasvaga, mis kehas veel alles on jäänud, vaid koondada kogu oma energia ilusama keha vormimisele. Piisavalt puhkust, mõistlikult trenni ja korralik söök. Piitsapoliitika ei läinud läbi, võtan präänikud appi. Premeerisingi oma keha kangekaelsuse eest. Mis te arvate, millega? Kes ütles, shokolaadi ja konjakiga? Häbi teil olgu!blush Hoopis alkoholivaba augustikuu ja +20% toitumiskavaga!

Muudkui endast ja endast. Võib-olla kedagi huvitab ka, kuidas ma Härrast fitlapparit vorminud olen? Alustasime siis 10. juulil kaaluga 102,2. Alguses kaal kukkus kiiremini, praegu on aga juba teist nädalat 97-98 vahel. Nii et kuuga neli kilo. Pole paha ju? Kõhult on 6 cm kadunud. Eks ta pisut raske ole, sest pean temale osa toitusid eraldi arvestama. Õhtusöök on alati koos, hommik alati eraldi, ülejäänud korrad, kuidas juhtub. 100% tema kavas ei ole, aga ma olen sellegipoolest tema üle väga uhke! Miks ei ole 100%? 1.Ta ei nõustu poole HÕ söögiga, kuigi ei tee trenni. 2.Joob kohvi piimaga ja kohvi joob ta veel rohkem kui mina. 3. Õlu ja viski. Loobus küll nädala sees ja jõi kuuma ilmaga vett, aga RLP käib õhtusöögi kõrvale purk õlut ja õhtu jooksul klaasike-kaks viskit (mitte täis, muidugi). Huvitav fakt on jällegi see, et enne ma ei pannud tähelegi, et me nii palju joomesurprise. Et mis see purk õlut ikka suurele mehele teeb... Aga ise on ta rahul ja see ongi oluline.

                                                        

Ilusat nädalavahetust kõigile!