Jälle reede käes ja ma ei ole jõudnud oma planeeritud "temaatilisi" postitusi teha. No mis siis ikka, tänasida toimetused lükkan aga järgmisesse nädalasse ja olen rõõmus, et jälle nädalavahetus ees.

Ikka ei ole veel 100% terve, sest mingi imelik nohu on seekord. Hakkab nagu lõppema, siis lööb jälle nina totaalselt kinni. Saan lahti, siis on taas nagu mahlakask... Aga sel nädalal kündsin juba usinasti tööpõldu ja käisin neljas trennis. Kolmapäeval oli sõbrapäeva puhul Liina toningu asemel StripDance. Mina jätsin selle ürituse vahele. Olen nõus igasugu trenne proovima, aga päris klouniks tsirkuseetendusel olla ei taha. Õnneks oli samale ajale tõstetud CoreFit ja ma otsustasin hoopis seda proovida. Vau, oli ikka mõnus trenn küll! Põhiliselt reie-, tuhara- ja kerelihastele. Kahju, et üldiselt on see trenn keset päeva. Aga "stripisaalist" käisime kettaid toomas, mängis selline sensuaalne muusika... ja keerles diskokera... Peale trenni tulid nad küll äärmiselt rõõmsatujuliselt sealt välja ja kaks minuealist daami ütlesid, et väga lõbus oli. Soovitasin siis neil kiiresti koju lipata ja meestele kenasti esineda wink. Kahjuks on trenni poolelt üks kehvem uudis ka. Reedehommikust BodyPumpi hakkab nüüd teine treener juhendama. See on just selline treener, kes tuima kalanäoga oma tunnikese ees ära esineb ja isegi ei vaevu ise kaasa tegema. Ja mitte mingi moega ei ole mul trenne võimalik ringi tõsta, et "oma" superentusiastliku treeneri juurde pääseda. Mis teha, ehk aja jooksul muutuvad mõned trenniajad...

Aga kaalust ka mõni sõna.Pidin ju eelmise nädala reedeks 64 kilo kaaluma. No kus sa sellega! Haigus tegi asja veel hullemaks ja kaal oli jälle üle 67 kilo. Mis ma siis edasi teen?

                                               

Just! Esmaspäeval panin uueks eesmärgiks jälle 64 kilo ja seekord peaks see käes olema 20. märtsil. Ja nüüd juhtus midagi uskumatut. Kaal hakkaski reaalselt vähenema. Olen kaalunud iga päev (põnevama graafiku nimel) ja seda joont on kohe ilus vaadata! Täna hommikul astusin kolm korda kaalule, ikka 64,9. Kas võitlus haigusega võttis nii palju energiat? Või oli kehal vaja seda trennivaba nädalat (ma isegi ei hulatanud kordagi)? Või on lõpuks mu keha aru saanud, et minuga on mõttetu vaielda? Muidugi on olemas ka selline variant, et see on lihtsalt narritamine ja homme kaalun jälle palju rohkem, aga te vist olete aru saanud, et olen loll, aga järjekindel, nii et kui mitte 20. märtsiks, siis 55-ks juubeliks äkki? Aga 64 kilo saan ma kätte!

FB-s vahepeal ringiliikunud Kaisa postitusest lugesin, et ei saa korraga teha trenni kaalukaotuse nimel ja treenida lihast. Eks ma olin seda ju ennegi kuulnud, aga tundus ikka, et mis mõttes ei saa?! Et pool trenni teen rasvapõletust ja siis pool trenni jõudu. Ja seda kirjutab ta ju ka, et pole mõtet samade raskustega vehkida, et see on mõttetu ajaraiskamine ja et koormust tuleb järjepidevalt suurendada. Heakene küll, see on noorematele, kes tahavad lihaseid kasvatada. Aga minuealistele? Mul on täiesti piisavalt lihast, kui veel nüüd pekikese sealt ümbert ära saaks, võiks ju täitsa rahul olla. Aga kuidas siis? Kas siis suurenda koormust või mitte??? Issand, no on siis mul vaja neid kõhklusi ja kahtlusi? Peab vist hoopis joogaga tegelema hakkama! Või ikka proovida vanas vaimus edasi rühkida? Proovida veel kord vanaviisi? No ei tea!

                                           

Ah, ma ei mõtle selle peale täna, mõtlen esmaspäeval...  ja nädalavetus alaku! Mul laupäeval suur pidu ees ootamas, pisipiiga sai sõbrapäeval kaheseks, vaja vääriliselt tähistada!

Rõõmsat, sportlikku ja vahvat nädalavahetust!