Enne puhkust olin kindel, et peale selle, et sel aastal ei koosta ma omale mingit tööde nimekirja, kavatsen ma ka toitumise lõdvakas lasta. Et puhkus on ikka täiega puhkus. Ja ei mingeid trenne. Mis muidugi ei tähendanud seda, et kavatsesin kõik neli nädalat ennast nuumata ja lakke sülitada. Aga elu teeb omad korrektuurid. Vaid esimese nädala sõin täiesti kavavälist toitu. Härra narris, et mul on jäätisedieet. Asi selles, et käisime pisikesel reisil Lätis-Leedus ja mulle hullupööra maitseb Läti jäätis. Ostsin seda igal pool, kus aga müüdi (isegi ehituspoes cheeky). Ma ei tea, kas peaksin hoiatama, et eriti tublid fitläpparid edasi ei loeks, sest kavatsen tunnistada, et sõin päevas 6-10 jäätist. Ma olen alati väga armastanud jäätist. Kui mul laktoositalumatus tekkis, jätsin jäätisesöömise maha. Mahlapulgad pole minu teema ja ainus maitsev laktoosivaba jäätis oli peale selle, et ta on hirmus kallis, ka liiga magus. Siis tuli minu ellu Fitlap ja varsti ostsin omale jäätisemasina. Ise tehtud, hästi tehtud! Kõik kava järgi. Eriti hea on näiteks leivasupi jäätis. Aga kord reisile sõites ostsin omale lactrase tabletid, et mitte valida toitu ja pärast seda olen neid ikka aeg-ajalt kasutanud. Enne olin arvanud, et oh mis mõttetus, täiskasvanud inimene peab ikka aru saama, et kui ei tohi, siis ei tohi! Aga siis mõtlesin, et miks ma kiusan ennast ja näiteks inimesi, kellel ma külas käin. Et tehke mulle aga laktoosivaba toitu! Nüüd siis sõin söömata jäänud jäätised kuhjaga tasa wink.

Kui aga reisilt tagasi jõudsin, lülitasin 100% kava sisse. Valetan! Ütleks pigem, et 100+puuviljad, mida ma ei kaalunud. Aga toidud otsisin siiski peaaegu kõik puuvilja sisaldavad. Ja sugugi mitte sellepärast, et söödud jäätised mind kohe paksuks tegid, tulin reisilt tagasi praktiliselt samas kaalus, kui läksingi. Ja hakkasin kodus trenni tegma. Teisel nädalal olid tüdrukud minu juures, siis küll mitte. Oh, kuidas te küll jaksate laste kõrvalt trenni teha!? Mina olin õhtuks nii läbi, et vähesed liigutused, mis ma veel suutsin teha peale piigade magama panemist, olid seotud hilisõhtuse söögiga. Aga viimased kaks nädalat olin tubli. Võtsin ette Jillian Michaelsi trennid. Level 2 ei ole ma enne teinud ja ütleks, et esimesel päeval ei jõudnud ma seda tempot hoida. Ja lõpetades olin ligemärg. Seda vaid pisut enam kui poole tunniga. Mõnedel päevadel tegin hoopis teist kava, mida internetis ei leia, aga sellest plaanisin eraldi postituse teha. 

Kas ma sain oma unistuste 64 kilo tagasi? Ei! Päevaks, mil mul seda vaja oli, kaalusin 65,4 kilo, mis oli küll umbes kilokese võrra vähem, kui reisilt tulles, aga ikkagi olin veidi nördinud. Etteruttavalt võin öelada, et see päev oli laupäev. Aga põhjusest, miks ma ei saanud Mairele jooksu ajal pöialt hoida, vaid tegelesin sel ajal hoopis kõhu sees hoidmisega, kirjutan juba järgmine kord...

Elu on lill! 

Potiroos, mis sel aastal juba teist korda õitseb.

Järgmise postituseni!