Tahan minagi. Puhkust muidugi. Sellise kiirusega nagu praegu aeg lendab, ongi see varsti käes, ainult kolm nädalat ja kaks päeva veel.

Minu jaanid ei olnud nii eeskujulikud, nagu siin paljudel teistel. Eile hommikul nägin kaalul hoopis hullu numbrit 69,9! Mõne päevaga üle kolme lisakilo!? Aga tundes oma keha, tean, et nädalakese pärast on kõik jälle paika loksunud. Paluks jõludeks teistmoodi duelli, et kes suudab rohkem juurde võtta. Nii on, vaid mõned korrad aastas teen väikesed pausid fitlapist ja kohe tulemus silmaga näha ja käega katsuda (seda sõna otseses mõttes). Ja no ei õginud! Täiesti normaalsed neli toidukorda, ainult et kaalumata. Mõned kommid sõin, paar jäätist ja ainus, mida tõesti palju sai, olid maasikad. Aga eile olin punnis kõhuga, pundunud silmaaluste ja paistes jalgadega. Hea veel, et trennipäeva ei olnud.

"Päeva pildistamiseni" ei ole ma muidugi jõudnud, aga plaani panen nädalaks enam-vähem paika, vajadusel  korrigeerin seda, aga püüan ikka kõik planeeritu õigel päeval ära teha. Kirjapandud plaan ongi sellepärast hea, et see on reaalne, mitte selline mõtteline "to-do-list" enne magamajäämist, et homme peaks salatit harvendama, lilli väetama, kastma, kurke siduma... ja seda kõike peale tööd ja trenni muidugi ;-) Söögitegemisest rääkimata.

Naljakas on FB-s lugeda, kui küsitakse, millal jälle soodukas tuleb. Minu meelest üks soodukas saab läbi ja kohe algab järgmine ;-) Ei, tegelikult ei ole mul selle vastu muidugi midagi. Saagu meid palju ja olgu me kergemad!

Üldiselt ma vaid harva kiikan toetusgruppi, et teada saada, kas keegi on jälle mingi põneva retsepti välja võlunud. Kusjuures roogasid, kus on vaja võtta 1/7 ühest retseptist ja 3/9 teisest, ma tegema ei kipu. Mitte et mul matemaatikaga probleeme oleks, lihtsalt kavas on niigi palju retsepte, mida proovida.

Kord küsis seal keegi kilpnäärme alatalituse kohta. Jäin kommentaare lugema ja jällegi üllatusin. Küsiti edulugusid, vastati aga, et see on ikka nii raske ja peab kogu aeg kavas näpuga järge vedama. Ikka ving-ving-ving... Ja peabki! Aga kes ütles, et elu peaks lihtne olema? Keegi teadis isegi rääkida, et sööd tablette ja läheb üle. Huvitav, minu arst ütles mulle, et see on ikka eluaegne, halvemaks võib minna, paremaks mitte. Vaidlema ma muidugi ei hakanud, äkki on tõesti mõni imeravim olemas ;-)

Ma ei ole teile vist oma toidukarbikesi näidanud. Ääretult mugav. Kodus valmis kaalutud.

Karbist taldrikule, mikrokasse, seened pannile ja...           ...head isu!

Elagu suvi ja andke ikka endast rohkem elumärki!