On küll jälle challenge, aga kahte nädalat vahet ma sellepärast pidama ei hakka. Jätan kassipildid lisamata, siis võib-olla keegi ei loegi. Eelmisel korral jäid maitsvamad toidud ajapuudusel kirja panemata. Siin siis minu viimase aja lemmikud.

Suvikõrvitsa moos. Tänud Annelile idee eest. Minul küll veidi isemoodi. Võiksin süüa lõputult. Kohupiimaga, jogurtiga, niisama magustoiduks. Puhas vabavara ju! Suvikõrvits, rabarber, chilli, ingver ja stevia. Niikui üks ports otsa saab, teen uue. Suure hooga proovisin ka kõrvitsaga keeta, ilma chillita, aga lisasin piparmünti. Natuke liiga... ei teagi, mis see õige sõna oleks... tummine? jahune? raske? Kohupiimaga on hea, aga niisama ei taha.

Piarmündikonsentraat. Siinkohal aitäh Akelale, kes tuletas meelde, et aias on ju veel piparmünti. Ja palju. Väga noor ja värske. Mida teha? Kuivatatud piparmünt minule ei meeldi. Tõin siis terve hunniku tuppa, noppisin lehed (mul on see väikeste lehtedega, hästi mündine), lõikasin nad väiksemaks, lisasin steviat ja vuristasin nuimikseriga läbi. Hea lisada magustoitudele, näiteks müsliga on superhea. Kaua säilib, et tea, külmkapis seisis paar nädalat purgis. Siis sai otsa. Tegin uue ka kohe. Lisasin pisut keedetud vett, siis sai selline pastasarnane. Kavatsen veel teha, sest piparmünti on ikka veel palju.

Juustune aedoaroog retseptist juustune kana ja kartul. Sellest on mul isegi pilt. Tänud Avele! Kui mul kodukontori päev on, siis teen seda tihti lõunaks (Härrale oad ei meeldi). Ja see on muide pool kogust (trennivaba päev) + ohtralt vabavara.

                                                

Keda ma praetud leiva ja muna eest tänama pean, ei mäleta, vist oli Maarika. Retseptist kikerherned munaga. Mina lisan paprikat ja seeni. Ja pööran kogu kupatuse ringi ka, sest mulle meeldib, kui muna on kahelt poolt praetud.

Lindströmi kotletid. Üks väheseid toitusid, mille nimel olen nõus teisest toidukorrast laenama. Muna nimelt. Valmistamine grillil. Imehead! Olen ka teisi kotlette proovinud, aga need on parimad. Härra ei armasta ei peeti, ei hakkliha, aga neid pistab kahe suupoolega!

Omapärane ühepajatoit. Paar nädalat tagasi arvas Härra, et tavalisele grillitud lihale ja juurikatele tahaks vaheldust. Minul aga olid just olemas bataat, porgand, kapsas ja kaalikas. Olgu selgituseks öeldud, et bataati ostsin ma ehk kolmas-neljas kord elus (ainult fitlapi toitude proovimiseks) ja kaalikat pole ma iial ostud. Isegi selle lõhn on mind öökima ajanud. Ka porgandit hakkasin alles fitlapi ajal sööma. Aga seekord plaanisin tervislikke friikaid kaalikast ja bataadist. Panin siis hoopis liha ja juurikad fooliumvormi ja Härra viis grillile. Tunni aja pärast tegime kaane lahti ja ... olime nõus kogu kupatuse ühe korraga nahka pistma. Kaalikas ja bataat olid mulle tõeliseks üllatuseks. Sel nädalal planeerin lillkapsast, brokkolit ja baklazaani. Retseptiks muide vana hea "kanakoivad mee ja sinepi marinaadis".

Brokkoli püreesupp retseptist bataadisupp krevettidega. See retsept on lihtsalt aare! Kus ma enne olin? Bataat brokkoliks, lisaks kartul, porgand, sibul, lillkapsas. Tõstsin enne püreestamist osa juurikaid välja, lisasin juustu, panin juurikad tagasi ja serveerides lisan praetud kanakintsu kuubikuid ja tilli.

Kahjuks on mul nii (ma pole vist ainus), et kui midagi uut avastan, siis teen seda nii palju, et ära tüütab ja enam ei taha. Aga eks siis on aeg uute retsptide käes, sest praegu ma ei jõua isegi järge pidada, kui palju neid juurde tuleb!

Mu tüdrukud tomatit ei armasta (nagu vanaemagi), aga kui külla tulevad, sibavad oma tuppa, et aknalaualt neid nunnusid noppida. Seekord sai kumbki 13 tükki (vaja ju üle lugeda ka) ja lõppu veel ei paista. Nii et elu on jätkuvalt lill!

                                           

Edukat challengit!