See on asi, mida pean õppima. Ja see ei ole kerge. Imeharva suudan lasta end lõdvaks ja olla lihtsalt käesolevas hetkes. Olla lihtsalt olemise pärast. Täielikus rahus. Nii et ei muretseks tegmata toimetamiste pärast ja ei mõtleks sellele, et tänane päev oleks võinud olla tegusam. Rahulolematus iseendaga ja ümbritsevaga lihtsalt välja lülitatud. Et sel aastal ei ole mul aeda, kasvuhoonet ega peenraid, mis hullusti mu hoolt vajaks, otsustasin puhkuse veeta õppides hetke nautima. Ei, see muidugi ei tähenda seda, et vedelen terve päev võrkkiiges, söön head ja paremat ja kulistan külma shampust peale. Tähendab hoopis seda, et kui ma ei taha hetkel nõusid pesta, siis ei pesegi, vaid hoopis loen ajakirja ja naudin seda, mitte ei mõtle, et need sindrima nõud tuleks ikkagi ära pesta. Seda on muide kerge öelda, aga teha päris raske. Veel raskem on pärast nõusid pestes hetke nautida...

Ja rohkem mul puhkuseks plaane ei olegi. Tavaliselt olen ikka teinud pika nimekirja, mida peab puhkuse ajal tegema ja kus ära käima. Kusagile tänavu ei sõida, materiaalsetel põhjustel. Suuremet sorti aiarajamistööd jäävad pigem sügisesse. Maja ehitus- ja remonditööd ei ole minu rida. Ehk loen virna ajakirju läbi? Teate, esimesel puhkuse päeval saatsin Härra hommikul tööle, magasin paar tundi, tegin trenni ära, sõin ja ilma mingite süümekateta kobisin tagasi magama. Kui Härra peale kuut koju tuli ja lukus majaukse eest leidis, oli ta üsna hämmeldunud ja kui keegi hüüdmise peale ei vastanud, hakkas muretsema, et midagi on juhtunud. Ei olnud, proua oli lihtsalt terve päeva maha maganud ja rahul ka veel iseendaga. Ainus probleem, mis tekkis, oli see, et kuidas nüüd veel kolm toidukorda ära süüa. Sain hakkama küll, sest Fitlap on ju nii imeline, et retsepte on nii nendele, kes hea isuga on, kui ka nendele, kes linnunokatäite kaupa söövad. Aga isust rääkides, olen alati kadestanud neid, kes vähe söövad. No esiteks, raha läheb ju poole vähem, aga mis peamine, aega kulub ju ka söögitegemisele vähem! Olen proovinud küll teadlikult oma toidukoguseid vähendada, aga siis on varsti kõht tühi, tuju paha ja kõik mõtted tiirlevad uue toidukorra ümber... Väga paljud toidud siin on ju väga maitsvad, aga liiga pisikesed. Õgard, ühesõnaga. Vahel vaatan FB-s toidupilte ja taban end mõttelt, et ilus küll, aga selle portsuga hakkavad minu tagumised hambad esimestelt küsima, et kas neil oli mingi pidupäev.

Ja lähengi nüüd kahte hiigelportsu välja kaaluma, sest alates tänasest on Härra ka fitlappar. Stardikaaluga 102,2. Naljakas, aga vöö-, rinna- ja puusaümbermõõdud on paarisentimeetrise vahega! 113-111-114. Hoidke siis pöialt!

Päikest kõigile taevasse ja hinge! Ja nautige hetki!!!