Ja nii see praegu just ongi. Kirjutasin, et olen ühe ukse sulgenud, aga teist pole veel avanud. Kolm nädalat "koridoris" ja 27.veebruaril avaneski see uus uks. Peale vaikset pingelist kulgemist on korraga mu elus liiga palju tegemist, sebimist, toimetamist. Kõik on pööratud pea peale ja samas vabastav pinge langus, kohutav ajapuudus ja nälg. Meeletu söögiisukoll ründab igast võimalikust nurgast. Lükkan uksest välja, juba ta ronib aknast sisse. Kuidas te küll võileibade ja kodujuustuga elatud saate? Nüüd olen küll juba mitu päeva hommikusöögiks vana head omletti või putru saanud teha ja õhtusöögid on ka kõike muud kui võileivad või smuutid, aga päris õigesse rööpasse ei ole veel see söögitegemine loksunud. Ja kui siin sai loetud, et toidutegemine ei võta aega, siis mina sellega nõustuda ei saa. Tõepoolest, munavõi, smuuti ja võileib eriti palju aega ei võtagi, aga päevast päeva sellest toituda, võtke heaks või pange pahaks, mina küll ei saa. Jään nälga ja siis hakkangi midagi näksima... Porgandit, lillkapsast, paar pähklit, ampsuke juustu... sad Ju ma olen vana kooli söödik, aga korralik omlett, puder, supp või praad koos hunniku vabavaraga on see, mis minu kõhu täidab. Ja nende toitude valmistamiseks on ikka aega vaja. Samuti korraliku portsu salati jaoks.

Võib-olla on see eriline näljatunne tingitud pingelangusest või tahab keha mulle öelda, et pean juba säilitamiskogustele üle minema?

                                                 

Ainult et küpsist ma talle ei anna. Vabavara ikka, ja seda suurtes kogustes. Pean siiski tunnistama, et üle hulga aja läksin täna söömisega pisut liiale. Naistepäeva puhul otsustas (mees)ülemus, et pool tööpäeva ja pidu. Tassis ise kõik kraami kohale, meil jäi vaid laud katta. Laud tuli lookas nagu nõukaajal, selle erinevusega ehk, et kreemitordi asemel olid shampuse juurde maasikad.

                                                 

No ja nii me seal siis ajasime näost head ja paremat sisse. Nüüd ma siin istun, süda läigib, joon juba kolmandat tassi kohvi peale, vett ka sekka ja mõtlen, kuidas ma küll trennis liigutada jaksan, kui viimaste magusaampsude maitse on alles suus... Aga trenni peab küll täna topelt tegema. Ma parem ei taha tedagi, mitu kalorit sisse sai söödud.

Ilusat naistepäeva jätku, kallid naised!