Nälg ja janu

Jäin siin ükspäev mõtlema, et tegelikult nälga tunnen ma väga harva. Sellist klassikalist füüsilist näljatunnet (paremat väljendit ei leia ) Kunagi, kui nooruses praktikal olin, tundsin kõhus imelikku tühjuse tunnet. Tagasihoidlik, viisakas ja seltsimatu, nagu ma siis olin, ei julgenud ma alguses iitsatadagi, siis aga üks naine märkas mu murelikku ilmet ja hakkas põhjust uurima. Püüdsin siis seda tunnet selgitada ja terve toatäis naisi sai kõigepealt lõuatäie naerda ja siis veel paar kuud (kuni minu lahkumiseni) enne lõunat sõbralikult norida, et kuulge naiskad, mu kõht on omandanud imeliku tunde ... Aga ma tõepoolest ei mäleta, et enne seda oleksin nälga tundnud. Mine sa tea, oli see siis tingitud organismi iseärasusest, liiga heast elust vanaema söökidega või suurtest energiavarudest rasvapolstri näol .

Hiljem tulid raske(ma)d ajad, ei olnud enam ei vanaema sööke, ei rasvapolstrit, ometigi näljatunne jäigi väga harvaks nähtuseks. Ja isegi nüüd, Fitlapi ajal (2a ja 9k), olen seda päris harva tundnud. Põhiliselt siis, kui kaalusin 64 või isegi alla selle. Vahel peale söömist on küll tunne, et kõht ei saanud päris täis, aga see tunne möödub kiirelt. No miks ometi pean ma siis nii palju õgima?! Miks on hirm nälja ees!? Kuidas teil teil näljaga on? Ma ei mõtle muidugi seda tunnet, et tahaks midagi head ...

Januga sama probleem. Ma tean, et peab jooma, sunnin ennast, aga seda tunnet, et janu on, no ei ole! Palaval suvepäeval? Peale trenni? Ei, ei ole... Peale soolase söömist või peale alkoholi tarbimist võib-olla pisut, aga soolast ma ei armasta ja alkot peaaegu ei tarbi.

Kui ämm suvel meie juures külas oli, siis oli tal kogu aeg veepudel kõrval, kogu aeg oli tal higimull otsa ees ja kurk kuiv. Mina muidugi joon ka, aga sellepärast, et peab, mitte sellepärast, et tahan. Leige kraanivesi kutsub mul koheselt esile okserefleksi. Juua saan vaid külma, maitsestatud vett, soovitavalt gaasidega. Võib mineraalvett. Aga veel parem on juua kohvi . Ja kui kohv kõhus mulksub, siis vesi enam sinna juurde ei mahu. Kuidas seda probleemi lahendada? Olen tööl juba keelanud endale rohkem kui ühe tassi kohvi päevas, et siis peale lõunat teed juua. See läheb ju ka vee alla (ma joon ainult taimeteed). Paraku tihtipeale kallan järgmisel hommikul selle tee lihtsalt kraanikaussi . Trennis on imeharv juhus, kui ma oma 0,7-sest pudelist jagu saan. Ah jaa, sellest higimullist ka, see tuleb ainult väga tugeva pingutuse peale. Aga no seda ma eriti ei igatsegi . Aga teil, on teil tihti janu või joote niisama oma 2 liitrit täis?

                                                                                           * * *

Lugesin siin ühte raamatut, seekord ei midagi õpetlikku, lihtsalt mõnus raamat. Seal oli kirjas, et lehed sügisel on nagu lilled kevadel, igaüks on ise nägu. Seega siis "elu on lill" sügisene variant: "elu on leht"  

Ilusat nädala jätku!