Tervitusi kroonilise ajapuuduse maalt! Täpne planeerimine aitab küll olemasoleva 24 tunniga paremini hakkama saada, ei anna aga sellegipoolest ööpäevale veel paari tunnikest juurde. Aga vaja oleks, oi, kuidas oleks! Olen juba läinud unetundide kallale ja isegi pühast ja puutumatust trenniajast olen hakanud lisa näpistama. Neljast korrast nädalas sai kolm ja nüüd juba kolmas nädal ainult kaks trenni. Alguses oli see kohe füüsiliselt väga valus, see näpistamine, ma mõtlen. Eelmisel nädalal aga oli valu juba tuimestunud, sain aru, et ei lähe ikka küll sellise üleväsinuna trenni. Muidugi keha streigib täiega. Niigi vähene uni on kehv, öised jalakrambid, peavalud... Sellest ma üldse ei räägigi, et niikui bussi istun, on silm loojas ja hirm peatust maha magada. Autos (kes ei tea, siis sõidan endiselt kõrvalistmel) õnneks seda muret ei ole, lõpppeatus on ikka kodus. Blogisidki ei jõua lugeda... Aga lohutab see, et vaid 8 tööpäeva veel... 

Juuni oli igas mõttes hea kuu, välja arvatud tõusnud kaalunumber. Kui nüüd arvesse võtta, et siin on tegemist ikka kaalulangetusprogrammiga, siis võiks küsida, et mis mõttes ta siis hea oli??? Kui keegi mäletab, siis sai aasta alguses neli punkti paika pandud, mida iga kuu täita.

1. Erinevaid retsepte sai proovitud 32. Ma leian, et selle hullu tempo juures on see päris hea näitaja. Lõin ka poolaasta kokku, 207 retsepti, pole paha ju?! 158 veel ja plaan saabki täidetud.

Suppidest proovisin vaid ühte, nuudlisupp kanafileega. Usun, et võiks ka hea supp olla, aga seekord ei maitsenud see ei Härrale ei minule. Kas olid süüdi pruunid riisinuudlid või kanapuljong, aga kordamisele see ei lähe.

Üheksast praest maitses väga bataadi-hakklihapada, kus bataadi asendasin riisi ja külmutatud juurviljaseguga. Retsepti grillitud forell kartuliga kavatsen jätta omale üheks põhiretseptiks. Liha (kala) on küll veidi vähem, kui kuulsates kanakoibades, see-eest on kartulit (minul seekord tatart) palju rohkem. Ja kui tahta salatile hapukoort (minu suvine vaieldamatu lemmik on kurgi-rohelise sibula salat hapukoorega), siis on päris hea kalkunipraad ahjukartulitega. Liha on küll seal vähevõitu, peab veel otsima sobivamat. Rasvase lihaga tegin sealihahautist kartuli-kõrvitsapüreega. Oli vast ports!

Viimase pudru proovisin ka ära. Kinoa ja kanepiseemnetega. Mina tegin chia seemnete ja maapähklivõiga. Ei olnud minu maitse. Need üksikud pudrud, mis proovimata on, jäävadki minust tegemata. Kolm on veganite pudrud, mis tegelikult asendustaga on täpselt ühesugused. Lihtsalt linnukese pärast pole mõtet neid teha ju. Ja kaks on sellised, kus on 20 gr helbeid. Selle törtsu pärast ei hakka ma potti määrimagi.

Munatoitudest on tegemata täidetud munad. Ma ei ole iial seda nõukaaegset must be peolaua rooga armastanud. Nojah, võiks ju teha näiteks lihtsalt praetud muna ja oma lemmiksalati kõrvale. Võib-olla kunagi teengi ;-)

Magustoitudest teen aga järjest smuutisid (9). Superhea idee koguse suurendamiseks sain taimsest kurgi-ananassismuutist. Kurk annab smuutile massi ja värskust. Kui juba kurgiteema ette tuli, siis selline puntratants oli minu kasvuhoones paar nädalat tagasi

Jätkub salatiks, smuutideks ja teistelegi jagamiseks. Pühapäeval näiteks kutsusin tütre appi, et sellest jagu saada

Münt on ka smuutides väga hea. 

Salatitest (3) maitses mozarella salat tomati ja basiilikuga, aga see ei ole küll toit, mis tundideks kõhtu täidaks. Aga see maitse oli minule üllatuseks, olin täiesti kindel olnud, et basiilik minule ei maitse ja ega ma suur tomatisõber ka ei ole. Nüüd peaksin jälle ühe pisikese kõrvalepõike tegema, aga et peagi on tasuta takso ukse ees, siis tänaseks lõpetan ja põikan homme (no või siis lähipäevil).

Ilus pilt ka ikka lõpetuseks. Väiksem tüdruk (3a) tegi vanaisale märkuse, et jälle on muru "niidetamata". Härral aga oli vabandus, et vanaema ei luba niita. Aga niiiii ilus on!

 

Ja need migrandid on üle elanud juba paar niitmist ja nüüd võitlevad ellujäämise nimel värskel ehitustandril.

Oleks kõigil sellist jõudu ja elutahet!