Tere jälle! Neli nädalat eelmise postituse kirjutamisest on lennanud kui linnutiivul. Kolm sellest olin puhkusel, aga puhkusest räägin pikemalt vast järgmine kord. Praegu on viimane aeg oma juuli kokku võtta.

1. Erinevaid retsepte sai katsetatud 41. Pole ju paha, kui arvestada, et kolm esimest juuli nädalat töötasin sõna otseses mõttes kolme eest. Selle kiiruse juures olen 100% kindel, et nii mõnigi retsept läks kordamisele, sest kohe ei teinud märkmeid. Seda kahtlast déjà vu tunnet tuli sageli ette.

Suppe (1) eriti ei tahtnud. Vahepeal sai neid nii palju tehtud, et supisoolikas läks umbe. Aga see ainuke, mis tehtud sai, kanasupp, oli küll väga hea. Ma olen juba kirjutanud, et enne (kiirel ajal ka pärast) teen ma sarnaste komponentiga retsptide koguselist võrdlust ja valin hilisemaks kordamiseks just need, mis kõige suuremate kogustega on. Paratamatu õgard ikka! Ja vot just kanasuppi on võrreldes teiste sarnastega kõige kobedam ports. Poole portsu kaupa kuumalt purkidesse, pärast hea võtta. Kurtmist, et suppi saab liiga palju, minu käest ei kuule. Mina saan pisut alla pooleliitrise purgi.

Praadidest (15) otsustasin anda veel ühe võimaluse wrappidele ja pitsadele tortilla põhjal. 7 erinevat retsepti ja ikka on minu otsus kategoogiline EI. Need, mis proovimata jäid, jäävadki. Sama kehtib roogade kohta, mis on eraldi tavakodanikule, laktoosivabad, gluteenivabad ja siis veel mõlemat kokku kah. Tegin kõik neli lahti, vaatasin koguseid ja valisin proovimiseks ühe. Siiski, mingis pastas olid kaks retsepti toidukoorega, kaks vahukoorega. Siis tuli kaks ära proovida. Üllatus oli aga minu jaoks juurviljakarri tofuga, mis oli väga maitsev ja toitev. Koguski märkimisväärne. See sai küll punase südamekese.

Magustoidud (12). Kiire smuuti marjadega. Olgu öeldud, et seda retsepti proovisin ma esmakordselt ja see oli armastus esimesest suutäiest. Kui ma enne arvasin, et milline loll oma smuutit helvestega rikkuda tahaks, siis nüüd ütleks, et küll ma olin loll, et enne seda ei teinud. Aga selleks ma ju selle projekti omale aastaplaani võtsingi (sorry, mulle endiselt ei meeldi sõna "väljakutse"). Mustikakama. Ootasin selle retseptiga värskete mustikate hooajani ja sõin ikka mitu päeva. Ainult et minu mustikakama ei ole kõrrega limpsitav liiter vedelikku. Söön magustoitu HÕ söögiks (see on mul tõeliselt hilisõhtul) ning see peab olema lusikaga söödav, sest no ei taha punnis kõhuga magama minna. Kasutan kamapalle ja pool kogust jogurtit. Ja sööma peab seda kohe, 10 minuti pärast on pallid vettinud ja toit oma võlu kaotanud. Parim muidugi värskete mustikatega, aga hea on ka külmutatud marjadega. Ja veel üks kiitust ootav magustoit on mustika-pähklivõi quesadillad. Teen neid väga tihti Härrale, kiire teha ja hea tööle magustoiduks võtta. Ise olin seda päris alguses proovinud ja mingil põhjusel mulle ei maitsenud. Aga seekord maitses väga.

Uus võileiva (1) retsept sai kohe ära proovitud. Mozzarellasai. Lihtne, kiire, maitsev ja väga toitev. Ainult et üksiolles ei taha ahju paari viilu pärast kuumaks ajada ja uunis pole asi ikka päris õige. Samas, väga kiirel ajal viskad juustu sepiku peale ja sööd jooksu pealt ära. Geniaalne!

Olin kindel, et saan seekord kogu kokkuvõttest jagu, aga noh, läks nagu alati, jätkub lähiajal...

Ah et unustasin pildi? Pakkuda endiselt vaid lilli.

Kes ütles, vana pilt? Liiliad ja kuningakepid on ammu ära õitsenud? Muidugi on, aga ilusad olid. 

Palun väga, praegune pilt.

Selline ilus umbrohi kasvas uude rajatavasse peenrasse. Nii vahva, et kahju välja tõmmata, aga varsti on uus mullakoorem kohal... Muide, kas keegi teab, mis taimega tegu?

Jällenägemiseni (või on õigem jällekirjutamiseni? jällelugemiseni?)