Kui keegi arvab, et ka mina olen hakanud seda kahtlast Moti-nimelist elukat otsima, siis ta eksib. Motivatsiooni oli vaja vaid alustamiseks, edasi on vaja vaid kindlat tahtmist ja seda mul jagub. See on ikka see lühend, mida me kooli ajast mäletame, "mida oligi tarvis tõestada". Tõestada ikka iseendale, mitte kellegile teisele, et ülepinge, vähene uni, liiga palju trenni, stress ja ülemõtlemine paneb keha kaitseseisundisse ja kaalunumber hakkab trikke tegema. Kaks korda olen enne proovinud kaalu säilitada, mõlemal korral kaal hakkas kasvama ja ma pöördusin tagasi langetuskoguste juurde. Seekord mitte.

                                                           

Otsustasin jääda säilitajaks ja muutsin pisut oma käitumist ja mõtlemist. Et minu viimane kaalumine sel kuul oli reedel ära, siis võin ka kuu kokkuvõtte ära teha. Oktoobris käisingi kaalul vaid 4 korda, iga reede hommikul. Kas teate, kui raske see alguses oli, kui seisin kaalu kõrval ja mõtlesin nagu ehtne sõltlane, et mis see üks kord ikka teebcheeky... Ja pulsikellast tundsin hirmsasti puudust... Ja kui hirmus oli hommikul tõusta ja mitte teha oma hommikutrenni (seda tegin vaid neil tööpäevadel, kui klubi päev ei olnud). Kõige kergem oktoobri plaanidest oli loobumine alkoholist ja kavavälisest magusast ka patutoidukorra ajal. Ja mis juhtus? Ikka see, mis juhtuma pidi, kaal liikus 66,6-66,1-65,6-64,7 yes. Ja seda säilituskogustega -20%. Nojah, pean tunnistama, et õunu sai ka pisut vähem söödud, kui septembris, sest suur õunaaeg sai läbi. Aga ikkagi tublisti rohkem, kui kava ette näeb. Ja et keldris on kuus kasti õuntega, siis ilmselt õunakeeldu ma omale peale ei pane, sest tundub, et õunad küll kurja juur ei olnud... Kahju, et ma vahepeal ei ole enda strategilisi mõõtusid kontrollinud, sest tundub, et reis on (visuaalselt) veidi väiksem. Kusagil see 2 kilo ju oli peidus, eks?

                                                         

                                                           

No igal juhul olen ma otsustanud, et ka novembris teen vaid ühe trenni päevas, puhkepäevadel puhkan, kaalun kord nädalas ja pulsikella jätan sahtlisse. Oli küll plaan Nutridatat proovida, aga jätan selle siiski detsembrisse. Loodan jõuda 64 kilo peale tagasi ja siis vaatan, kuidas edasi. Vot sellesse "puhkepäevadel puhkan" plaani peab aga tõsiselt suhtuma hakkama, sest eile HÕ süües (kell 9 õhtul) avastasin, et see oli kolmas kord  päeva jooksul, kui oma taguotsa maha toetasin, sest isegi lõunase oasalati olin käigupealt püstijalu pintslisse pistnud.

                                                            

Nii et magage, puhake, ärge stressake ja ärge üle treenige! Pahad mõtted prügikasti ja õnn (püsivalt ilus kaalunumber) winktuleb teie õuele!