Nojah, selline pealkiri kõlab ehk imelikult praeguste palavate päevade valguses, aga just lumepalliga tegu ju on.

                                 

Just sellega, mis veereb ja kasvab ja kasvab ja kasvab surprise. Minu tegemata tööd on need, mis lumepalliefektina varsti mu kaasa haaravad ja endasse matavad. No ei tasu vist minu eas enam nii palju asju korraga ette võtta frown. Kuni peale haigust trennis veel ei käinud, sain kuidagigi hakkama, aga nüüd ei aita isegi uneajast lisa näpistamine. Lootus vaid soojale ilmale, et pall ära sulaks või kiiretele jalgadele, et plagada jõuaks. Paar head vihmapäeva ajaks ka asja ära, sest no nii palju aega kulub praegu kastmise peale. Puud-põõsad alles pisikesed, ei saa selle kuumaga ise hakkama, seda enam, et mullakiht on pea olematu.

                                                                                      * * *

Trenn on püha ja seda ära ei jäta. Olen siiski minimumini viinud oma klubis viibimise ajad ja seda isegi mitte ajapuudusest, vaid et pole ikka veel peale haigust täielikult taastunud. Peale õhtust trenni pean järgmisel hommikul lati ikka nii madalale laskma, et lausa häbi hakkab, aga hoian ennast tagasi, sest haigus raputas mu ikka korralikult läbi.

                                                                                      * * *

Tööl olen oma õppimisega suhteliselt järje peal ja kõik kulgeb plaanipäraselt. Homme alustan teise suurema osaga ja neljapäeval proovin kodus töötada. Aga tänu sellele on teised (põhi)kohustused väga venima jäänud ja tegemata (edasi lükatavate) tööde nimekiri ei mahu varsti lauale ära. Minu kontorike pole ikka veel valmis ja lippan 1-3 korruse vahet. Heal juhul 3-4, halvemal juhul kümmekond korda päevas. Samas õppida ongi parem, kui arvuti üleval on, sest "õpetaja" töötab üleval. Mul pole midagi selle jooksmise füüsilise poole vastu, lihtsalt aega kulub palju.

                                                                                     * * *

Kui nüüd toitumisest rääkida, siis proovin sellel nädalal lisada 20% (trennipäevadel). Kaal näitas hommikul 64,6 ja see on mulle vastuvõetav. Kunagi peaks ju säilitamine ka õnnestuma (teoteetiliselt), mis sellest, et kolm korda on juba aia taha läinud wink. Oma "pisipatukesed" olen oma ellu tagasi lubanud. Ma mõtlen marineeritud kurgid, tavaline majonees ja kaalumata (aga umbes-täpselt silma järgi) grillliha nädalavahetusel. Kohvipiim on ainult nädalavahetusel, kui Härra kohvi teeb ja pool tassi piimavahtu vahustab. Olen küll lahjema piima peale üle läinud. Aga vot mingit jama küll ei söö. No näiteks unustasin tööl ükspäev toidu sügavkülmast välja võtta. Naised aga just küpsetasid saiakesi. Pakkusid muidugi mulle ka. Mis ma siis tegin? Omletti muidugi!

                                        

                                                                                        * * *

Kas teie olete seda Fitlapi soovitusega peedileiba saanud? No igalt poolt olen otsinud, aga pole trehvanud. Teised kaks mulle muljet avaldanud, ehk peedi oma on midagi erilist?

                                                                                        * * *

Aga teate, mis sellest, et lumepall läheneb ähvardava kiirusega, elu on ikkagi lill!

                                                  

Päikest! (Ja vihma, aga seda pole vist kombeks soovida)