Endiselt kiire

Saage tuttavaks, see olen mina täna hommikul. Kas teile ka tundub, et seal taevakantseleis on miski asi segamini? Neil on vist kellad rikkis! No kuidas muidu on võimalik, et see aeg sellise kiirusega kaob, eriti nädalavahetus? Ei tundu? No siis on vist asi minus ja minu saamatuses .

Ma pole juba ammu niimoodi nädalavahetust igatsenud... ja seda ma ütlen esmaspäeval! Oleme siin hullumoodi rabanud, et reede õhtuks ühe tööga lõpetada. Hetkel tundub veel, et see on reaalne. See on viimane seeriast "another new project", millest mõni aeg tagasi kirjutasin. Ehk antakse siis pisut hinge tõmmata ja igapäevasest rutiini nautida. (Loll, kes loodab!) Mulle küll meeldivad väljakutsed ja uued ettevõtmised, meeldib lahendada pealtnäha lahendamatuid probleeme ja lõpuks nautida saavutust, aga kui sellest saab uute projektide maraton, mis kestab paar kuud järjest, siis on see liialt väsitav. No võib-olla olen selleks liiga vana juba...

On ka teine põhjus. Meie "tilk tõrva meepotis" on reedel enne puhkust viimast päeva tööl. Siis tuleb neli nädalat rahulikku elu. Ma lihtsalt ei saa aru, miks inimene peab nii õel ja tige olema???

Jõudsin just kirjutada blogis, et olen saanud viimasel ajal ohtralt komplimente, kui pidin kuulma midagi hoopis teisest ooperist. No et ei läheks uhkeks. Kohtasin bussipeatuses endist töökaaslast. Töötame ühes hoones ja kuigi ma püüan sättida oma sõidud nii, et endiste töökaaslastega ei kohtuks, tuleb siiski aeg-ajalt sama bussiga sõita. Seal firmas "mett" ei olegi, ainult paljas "tõrvatünn"... Töötasime koos 7-8 aastat, aga suhtlema ma nendega ei õppinudki. Ei ole ma iial aru saanud, miks hommikukohvi kõrvale peab lahkama oma intiimelu või kiruma oma meest. Ja kuna mina (ja veel mõni) seda ei teinud, siis lõuna kõrvale võeti ette meie elude detailne analüüs. Et miks me ikka varjame (???) ja mõeldi välja 100 põhjust (!!!)... Ja kuigi juba üle kümne aasta töötan teises firmas, on neil ikka minu "üleolev käitumine" hinge kriipima jäänud... Ja siis sealt tuligi nagu kuulipildujast: "Issand, kui õudne! Miks sa ennast nii ära näljutanud oled? Kohutav! Oi, kui jube! Kas sa peale kapsalehtede muud ka sööd?" jne. samas vaimus. No ega ma kade ka ei ei olnud ja jagasin oma saladust, et vahel võib ikka salatilehte ka süüa ja nädalavahetusel lausa porgandit ja redist... Ja ma tean täpselt, kes oli neil järgmise päeva kohvikõrvaseks ja lõunasöögiks ...