Tegelikult ei sulgenud ma seda ust täna, vaid mõni aeg tagasi, täpsemalt  6. veebruaril. Ja uue avamine võtab veel veidi aega. Seega olen praegu pikas  koridoris kahe ukse vahel. Lukuaugust paitev valgus on aina lähemal ja paistab üha heledamalt. Ühed mured on selja taha jäänud ja teised on kusagil ees... Tiksun praegu üks päev korraga ilma mingite plaanide, soovide, isudeta. Lihtsalt olen. Nagu Maire on "omas mullis", olen mina "omas koridoris".

 Kavast olen ma totaalselt väljas. Liliana kirjutas siin, et tobe on otsida põhjendusi ja vabandusi. On küll. Ja ma ei hakka ütlema,et ma ei saa praegu kavas püsida. See kava on nii paindlik, et kõik, kes tahavad, saavad. Võtmesõnaks ongi "tahtmine". Minul on praegu lihtsalt nii kergem ja mugavam. Teate ju küll, on olemas näiteks juustulaadne toode või mingi raamatu ainetel tehtud film... Vot minu menüü on praegu Fitlapilaadne ja toitumiskava ainetel. Tähendab see aga seda, et olles üle aasta igapäevaselt neid retsepte kasutanud, oskan ma ettenähtud koguseid enam-vähem silma järgi võtta. Toitun endiselt 4 korda päevas, aga ma ei kaalu midagi ja vähemalt kaks korda päevas söön midagi, mis ei eelda kokkamist. Võileivad, kohupiim, kodujuust, heeringas... Kui muu mulle sobib, siis võileibadest on mul juba tõeliselt villand.

Ka trennidega olen pisut lõdvemaks lasknud. Viiest hommikusest võimlemisest on saanud kolm. Neil päevil, kui hommikul spordiklubis käin, kodus ei treeni. Ja teistelgi päevadel on 40 minuti asemel vaid 20-25 jäänud. Aga spordiklubis käin korralikult nädalas 4 korda (välja arvatud mõned erandkorrad).

 Jah, tõepoolest, Fitlap on mu elu kõvasti muutnud. Paremuse poole muidugi. Ja niipea kui võimalik, kavatsen ma sellega jätkata. Mul ei ole vaja enam kaalu langetada, kaal on püsinud 64-65 vahel, mis minu jaoks on  täiesti sobiv. Kavatsen jätkata säilitamisprogrammiga.  Aga vahepeal dikteerib elu teisi reegleid ja tõepoolest, miks mitte elada ja nautida?

 Küll on palju uusi blogijaid liitunud! Õnneks tänu sellele, et mul oli vahepeal kohutavalt kiire, sain ma blogide lugemise sõltuvusest lahti. Vanade olijate tegemistel hoidsin ka kõige kiiremal ajal silma peal, aga uutest olen vaid mõnega tutvunud. Ütleks, et "vanakesed" ongi viimasel ajal üha vähem kirjutama hakanud.Olgu siis tegemist üleüldise tüdimusega või on igaühel oma põhjus, loodan siiski teie tegemistest-toimetamisest tihedamini lugeda. Minul sai ka kõige hullem periood selja taha jäetud ja loodan tihedamini kirjutama hakata.

Seniks kaunist kevadeootust!