Nädalavahetus oli raske.

Härral oli sünnipäev ja ämm tuli esimest korda sel suvel kohale. Ei, muidugi ei tulnud, proua tuleb ikka tuua ja viia. Muidu on ta suvel ikka väga tihti meid oma kohalolekuga austanud, aga eelmise suve lõpul andsin talle mõista, et tegemist on küll suvilaga, aga siiski on see MINU kodu. Muidu vahel hakkas juba tunduma, et olen temal külas... Teades tema hella hinge, tegin seda küll väga viisakalt, aga haavumist jätkus aastaks. Muidu suhtlesime küll ilusti edasi, aga maale keeldus ta tulemast. Kui siiralt aus olla, ega ma eriti peale ei käinud. Kõige ärritavam on see, et ta tõuseb hommikul enne kukke ja koitu ja eeldab, et ma pean talle kohe hommikusööki pakkuma. Seekord sai siis õhtul paika pandud, et Härra sõidab kell 7 tööle, siis mina võimlen ja siis tuleb ta alla ja teeme hommikusööki. Ha-ha-haa! Niipea kui Härra väravast välja sõitis, oli ta kobinal all ja teatas, et "vaatab üle", kuidas ma võimlen. Et mul oli juba matt maas ja trenniriided seljas, siis taganemisteed ei olnud. Tegin siis näidisesinemise. Prouapoolsete kommentaaridega... 

Õhtul olime hilja kohale jõudnud ja aed jäi üle vaatamata. Peale võimlemise kommenteerimist sai tal siis aed ka üle vaadatud ja hommikusöögilauas kommenteeritud, et kui ta eelmisel aastal ikka silma peal hoidis, oli aed rohkem korras.

Sel aastal tegime kaks pidu. Reedel sugulased ja laupäeval sõbrad. Ämma vihje, et küll tahaks poja sõpru ka näha, läks kurtidele kõrvadele. Selle eest oli tal piisavalt palju rõõmu saunast. Võib-olla rohkem sellest, et kommenteerida, kus mul veel liiga palju midagi on ja kus juba liiga vähe. Justkui ma saaks ise seda sättida... Õnneks väsitas saun ta nii ära, et kohvilauas peale sauna oli ta üsna vait. Laupäeval, enne seda kui Härra ta koju viis, luges mulle veel sõnad peale, kus ma midagi aias "tähele pean panema", kust ma enam alla ei tohiks võtta ja kust peaksin. Kummalisel kombel tegi ta seekord seda väga privaatselt, tavaliselt vaatab, et ikka oleks kuulajaskonda... Karta on, et ta tahab veel sauna tulla sad. Härrat oli aga autos hoiatanud, et see on üsna kahtlane, kui üle viiekümnene naine tahab nii saledaks saada...

Muidu olid aga peod igati õnnestunud, kohal oli ka inimesi, keda ma polnud paar-kolm aastat näinud. Toitumise poole pealt ei olnud peale hommikusöökide midagi kava järgi. Aga pean ütlema, et endisaegset õgimist küll ei toimunud. Natuke siit ja natuke sealt. Täiesti kavast väljas oli tütre küpsetatud tort ja alkohol. Mitte küll ülemäära, aga siiski nii palju, et täna veel kaalule ei astunud. Lugesin eile õhtul blogisid ja imestasin, et mida ja kui palju peab patutoidukorral ära sööma-jooma, et pärast kõht valutaks. Ja uskuge või mitte, selle peale hakkas kõht valutama. Väga. Kella kahe ajal öösel andis alles järgi crying. Loll naine, mis sa topid omale suhu seda, mida keha ei taha... Püüan järgmine kord tublim olla. Pealegi pole lähemal ajal enam pidustusi ees ootamas.