Vahel on elu nii kiire, et ei jõua isegi lugeda postitusi, rääkimata sellest, et ise midagi kirja paneks. Aga mõttes olen ma juba vähemalt kolm postitust teinud, sest näiteks õunapuu otsas head mõtted lausa ründasid mind smiley. Kokkuvõtlikult võin öelda, et sain veel kord tõestust, et mina peangi sellises hullus tempos elama, siis pole aega rumalate mõtete ja mõttetute probleemide jaoks. Et halva jaoks aega pole, paistab kõik päris ilus ning suudan rõõmu tunda sellest, mis olemas on, mitte kurvastada selle üle, mida ei ole. 

                                                               

Viimasel ajal on õnnestunud kuidagi väga õigeid otsuseid teha ja olla õigel ajal õiges kohas. Mitte midagi suurt, imepisikesi, igapäevaseid otsuseid, tööl ja kodus, ja kõik see sujuvus on teinud meele rõõmsaks ja toonud hinge rahu. Ja ei tohi mõelda sellele, et elu on ikka must-valge wink ja et... EI! VAIKI, PAHA MÕTE! 

Nii, aga ilusaid pildikesi ka. Mitte toidust, neid teete ise väga ilusaid, Carmeni orsotot oleks tahtnud kohe ampsata pildilt.. Minul on hoopis sellised.

                                              

 See on pildistatud eelmisel  neljapäeval õunapuu otsast. Jällegi üks näide õigetest otsustest, organiseerisin omale vaba päeva, korjasin õunad lõpuni ja panin keldrisse kastidesse hoiule ning prauhh! öösel oli -8 kraadi.

                                               

Sellised kardinad siis minu lao-trenni toas. Milleks ma neid kuivatan? Nii kahju oli kõik komposti visata, pooltele jõudis aga külm küüned taha ajada.

                                                                     

See aga on viirpuu. Kevadel tuuseldasin ikka kõvasti "onu Googlit", et välja selgitada, mis see nii kaunilt õitseb. Päev enne öökülma oli ta selline. Kasulik olevat ka, aga maitse nüüd küll hea ei ole. Isegi linnud ei söö!

                                                         

No see on pisike kokkuvõte sügisesest aiast. Salatile ei teinud isegi esimesed öökülmad midagi, laupäeval korjasin siiski ära.

Ah jaa, üks pilt veel. Kas te selliseid kurke olete söönud? Mina proovisin eelmisel nädalal ära. Igaks juhuks patuka ajal. Tegemist siis Baratierre ja Meloncelle kurkidega. Noh, mis ma ütlen, ju ma pole tõeline gurmaan, aga tavaline oma peenra kurkelle on ikka 100 korda etem!

                                                          

Et on kiire olnud, siis uusi retspte proovinud ei ole, küll aga vajadusel uusi ja uusi asendusi leiutanud. Fitlap on ikka super! Trenne pole siiani vahele jätnud, aga homme tuleb paraku kodus treenida, sest lapselapsed on haiged ja me siin vaheldumisi püüame abiks olla, sest tütar läks peale lapsehoolduspuhkust tööle.

Valgust hinge!