Et oma rõõmu kahekordistada, tahan seda ka teiega jagada.

Eile peale blogi kirjutamist avastasin, et mitte mingi valemiga ei jõua ma planeeritud bussile. Hakkasin siis hästi aeglaselt riidesse panema ja mingi hetk, kui pilk peeglisse langes, avastasin, et vastu vaatab päris kobe tädi. Tavaliselt käib ju riietumine välgukiirusel ja peeglisse suunan pilgu vaid lõpptulemuse takseerimiseks. Tundus siiski, et sel tädil on midagi puudu. Ja siis taipasin, et puudu on "päästerõngas". Et aega oli, otsustasin siis tädi üle mõõta (mitte peeglis) ja oh sa poiss, pidin veel teist kordagi mõõtma ja igaks juhuks silmi hõõruma, et uskuda seda, mida näen. Nelja nädalaga olen kaotanud kehalt 9 cm, millest 3 vöökohalt, kus teatavasti minu 6 kilo rasva pesitsevadki. Ja see, et täna oli kaalunumber jälle väikeses plussis, ei rikkunud minu meeleolu mitte üks raas. Minul on ju kogu aeg olnud probleem sentimeetrite kaotamisega, ka siis kui kilod sulasid hooga, ei muutunud ümbermõõdud mitte üks raas. Lugesin teiste blogisid, kus kaotati 10 kilo kohta 50 cm ümbermõõtudest ja vaikselt kadestasin. Minul oli vastu panna 50 cm alles 20 kaotatud kilo järel. Siis muide kirjutasin ka pikema postituse arvestustega kui palju kaalub 1 cm. Siis tõstatasin ka küsimuse, et huvitav, kas on võimalik välja arvestada, mitu tonni pekki on tänu fitlapile kokku kaotatud ja mitu kilomeetrit ümbermõõtu ajalukku pühitud. Ei hakka neid oma arvestusi kordama, aga arvud minu tagasihoidlike arvestuste põhjal olid kolossaalsed! Ja nüüd siis on minul kaotatud 3 kilo kohta 9 cm. Oi, kui õnnelik ma olen! Siiski kõhul on suur kogus rasva alles, mis mitte ei taha alla anda. Ei-noh, kui ma kõigest muust jagu olen saanud, siis saan sellegagi hakkama. Enne ma ei loobu!

Lugesin siin kurba postitust, et kuu aega meeletut trenni ja kõik tühja. Kardetavasti lööb selline jama ikka totaalselt rivist välja. Loodan siiski, et Akelal jätkub jõudu sellest üle saada.

Ja need säärelihased... Eks see ole kindlasti individuaalne. Kunagi vihtusin hullumiseni trenni teha ja säärelihased olid sellised, et ma naljalt seelikut selga ei pannud. Siis läks meie treener dekreeti ja asemele tuli uus, kes otsustas, et kuna ma olen suur ja tugev (volask, ühesõnaga), siis hakkan oma lemmikspordialade asemel kuuli tõukama ja oda visksma. Käed on mul alati nõrgad olnud ja ma hakkasin vastu. Ütlesin,et ei taha, et ma peaksin varsti käelihaseid ka peitma hakkama. Et mõlemad olime kanged, lahkusin trennist ja võtsin umbes poole aastaga 16 kilo juurde, nii et kooli lõpetades kaalusin 78 kilo. Praegu mõtlen, et kui oleks valida, siis valiks ikka lihased peki asemele. Ja muide, kitsa säärega saapaid ei ole ma kunagi saanud kanda.

Kas teil jõulukaktused juba õitsevad? Minul on sellel aastal natuke isemoodi jõulukaktus.

                                      

Ilusat nädalalõppu kõigile!