Täna proovin pikemalt lahata oma fitlapi matemaatikat. Alustuseks olgu öeldud, et ma ei ole nn. numbriinimene ja matemaatikaga pole ma iial sõber olnud. Õppisin küll reaalkoolis ja õppeedukus oli mul kõvasti üle keskmise, aga reaalained olid mul alati kõvemat sorti pähkliks.

Õnneks alustasin ma siinset teekonda üksinda ja alguses tegin kõik täpselt grammipealt kava järgi. Kõik toidujäägid toitsin Härrale. Einoh, mitte just mingid jäänused, vaid ikka need grammid, mis minul lihast, kodujuustust, sepikust jms. üle jäid. Ja ma ütleks, et esimesed pool aastat olin ma ikka grammipealt kavas. Käesolevaks ajaks olen enda jaoks elu palju kergemaks muutnud, kuigi nagu eelnevates blogides kirjutasin, teen ka Härrale nüüd fitlapi järgi toitu ja meie toidud on enamasti erinevad.

Õpetajana olen ma muidugi "läbikukkunud", sest olen oma elus 2 aastat pedegoogilist tööpõldu kündnud, aga minu teada pole minu 15-st õpilasest mitte ükski õpitud alale jäänud. Siiski annan oma parima.

Kõik saab alguse liha kogusest. Oletame, et mul on 550 gr kana fileed ja ma tahan teha broileririsottot. Minul on programmis pereliikmeteks peale minu ja Härra veel 2 Matildat ja 1 Härra meie kaaluga. Vaatan järgi, see kogus sobib 2xM+2xH. See on lihtsaim variant, sest esialgu ei ole vaja midagi arvestada, kõik on ette antud. Toit valmis, kaalun ära, saan 1500g, löön selle programmi ja saan, et M 1 portsu kaal on 285g ja H 465g. Aga mingil põhjusel (ja no eks me tea ka põhjust wink) Härra seda ei taha, siis saan mina 5 portsu ja 26% jääb alles. Sellisel juhul paneksin 3 kogust sügavkülma, 2 sööksin ära ja viimasele osale teeksin 74% midagi juurde. Minu arust on sedapidi lihtsam majandada, kui et kohe portsudeks jagada, no kes see neid isusid teab!

On ka teine variant, kus olemasolev lihakogus ei sobi ei nii, ei naa "meie perele". Mul on 780g kalkuni kintsuliha ja ma tahan teha kalkunipada. Sel juhul võtan aluseks 1M+1H (nii on jällegi lihtsam pärast arvestada). Vaja on 276g. See teeb siis 2,82 kogust. Korrutan kõik ained 2,82, teen valmis, kaalun ära ja jagan sama arvuga. Näiteks saan 2500g/2,82=886g. Jällegi toksin numbri sisse ja kummagi 1 ports on käes. Ütlen ausalt, enamasti lihtsalt arvestan, et H 63%, M37%, see on 558 ja 328g. See toit Härrale maitseb ja ta tahab seda hoopis 4 korda saada. 2500-4x558=268g, mis on peaaegu pool tema kogust, siis näiteks pool suppi juurde ja saabki viienda toidukorra, 11 gr pärast ma tõesti enam ei põe.

Kolmas variant on selline, kus ma täpselt tean, et Härra seda ei söö ja sügavkülma ka panna ei taha. Liha aga on rohkem sulatatud. Siis praen ikkagi kogu liha ja jätan ülejäänud liha sügavkülma mõne püreesupi tarbeks.

Minule sobib selline arvestus rohkem, sest nii ei jää mul mingeid 93g kintsu, 102g fileed ja 77g kaelakrbonaadi külmkapi sügavustesse parimaid aegu ootama. Ja kõik valmistoidud ja "poolfabrikaadid", mis sügavkülma rändavad, märgistan nimetuse, grammide ja kuupäevaga, samuti märgin omale kaustikusse ära, et mõni asi pooleks aastaks sinna külmuma ei jääks. Sügavkülmutamisest on palju juttu olnud, ühele sobib, teisele mitte. Iga kell eelistan ka mina värsket toitu, aga kui ma aasta alguses otsustasin jälle raamatu kätte võtta, tuli prioriteedid ümber hinnata ja millegi arvelt see aeg leida. Siit ma selle leidsingi. Siiski on palju asju, mis mulle pärast lahtisulatamist vastumeelsed on, neid katsun siis vähem teha. Fitlapiga on alati mänguruumi.

Saladuskatte all võin öelda, et peale raamatulugemise (mis muide ongi juba mu oma sõltuvusse mässinud), on mul veel üks uus (väga palju) aega nõudev algatus käsil, mille võtsin ette veebruari lõpus. Aga sellest kunagi hiljem.

Väga loodan, et saite aru minu arvestuste põhimõttest ja et kellegile tuleb see kasuks. Mul on reedeti vahel x%+y%+z% toidukord klapitatud. Selle viimase teen lisaks muidugi mingist eriti lihtsast retseptist, kus vaid 2-3 komponenti sees.

                                        

Tujuküllast naistepäeva! Siiski-siiski, pooled maiustused jätke järgmiseks patukaks!