Ja tänasest ma alustasin taas seda võitlust. Eelmise arvestusliku graafiku järgi peaksin ma homme kaaluma 64 kilo. Täna hommikul olin sellest 3,3 kilo kaugusel. Ja-jaa, komakoht on õiges kohas, ei ole 330 grammi! Eelmise nädala kaalunumbrid olid sellised E67,0 - T66,0 - K66,0 - N65,3 - R65,6 - L65,1 - P66,2 - E67,3. Patupäev oli laupäeva õhtul ja ei mingit üleõgimist. Makrasalat riisiga, kümmekond pähklit, veidi jäätist ja mõned ruudud musta piparmündishokolaadi. Seekord otsustasin 2-3 nädalase eksperimendi korras läheneda asjale pisut teisest küljest.

Esiteks. Tõstan oma kaloraazhi 10%, aga seda ainult trennipäevadel.

Teiseks. Jätan kõrvale kõik oma "pisipatud", mis tegelikult ei ole mu eelnevat kaalulangust takistanud.

                                                                            Minu "pisipatud"

1. Tilk piima hommikukohvis. See on päeva ainuke kord, kui joon filterkannus tehtud kohvi. Teen seda Härrale tööle termosega kaasavõtmisest ja sealt jagub nii tema hommikukruusiks ja jääb minule pool tassi. Seda kohvi ma piimata ei armasta. Jätan ära, kui eksperiment, siis 100%!

2. Marineeritud kurgid. Olen alati kasutanud piknikukurki. Mulle lihtsalt maitseb see! No palju ma ikka marineeritud kurki kasutan, suhteliselt harva ju... Söön värsket või hapukurki.

3. Majonees. Minu teada see lahja majonees ei ole laktoosivaba. Ja kui ongi, siis eelistan niikuinii tavalist konkreetset laktoosivaba majoneesi. Sama, mis kurkidegagi, no ei kasuta ju tihti. Ei kasuta majoneesiga retsepte.

4. Kui teen tööl putru, kodujuustusalatit jms. ei kasuta kaalu. Meil on tööl kaal olemas. Hakkan kaaluma.

5. Hilisõhtuse toidukorra söön täiskoguse ka trennivabal päeval. Jääb ära! Söön pool, nagu ette nähtud.

6. Ma ei joo talvel vett. Trennis muidugi joon. Aga päeval on raske end sundida, Värskat võin veel juua, aga muud ei taha. Olen juba lõunase ja õhtuse kohvitassi asendanud teega, aga seda on ilmselgelt vähe. Panen hommikul ettenähtud veekoguse pudelisse ja sunnin ennast jooma.

7. Mõnel päeval söön lisaks mõned koduaia õunad. Hakkan sööma ainult ettenähtud koguses.

No vaadake aga, ja tema veel väidab ennast 100% kavas olevat!? Eks paari nädala pärast saab näha, kas kaal kavatseb alla anda või mitte. Plaani B mul esialgu ei ole. Või äkki -20% kaloraazhi?!

Väike võlgnevus. Lubasin selgitada, kuidas ma nii pika söögivahe üle elan (13.00-20.30). Ja siiras tänu muidugi nendele, kes murelikult reageerisid. Nii soe tunne tekib sellisest hoolimisest. Tegelikult on asi lihtne. Väga oluline on lõunasöögi ajal kõht KORRALIKULT täis süüa. Mitte mingi batoon-kohuke-puuvili-pähklid stiilis, vaid soe toit ja ohtralt vabavara. Peale lõunat on mul alati hästi kiire tööaeg, siis sõidan trenni. Trennis ei ole kindlasti söögi peale mõtlemiseks aega. Siis jooksen bussi peale ja tegelikult alles kodu esikus tunnen nälga. Kui mul ei oleks külmkapis valmis toit ootamas, võiksin elevandi ära süüa. Õnneks ainult soojaks tegemise vaev. Ma olen proovinud küll poolitada toidukorda, küll igasugu muid variante, aga teismoodi oli veel hullem.

Lõpetuseks nalja ka (minul ei olnud naljakas). Kurtsin siin reedel, et nii tahaksin magada, aga tulemas on töömehed. Härra korraldas asja nii, et töömees tuli pühapäeval ja laupäeval võisin ma magada palju hing ihkab. Ja palju ta siis ihkas? Enne seitset hakkasin juba vähkrema ja kaheksast ajasin ennast püsti. See-eest pühapäeval panin 9-ks kella (mees pidi 10-ks tulema) ja vot siis oleksin maganud veel ja veel. Härra ainult vangutas pead, naised, ühesõnaga...

                                                           

Hakkan siis astuma.