Aprilli kulinaarsed katsetused vol 1.

Lubasin, et aprillis teen igal nädalal vähemalt ühe uue soolase ja ühe magusa roa. Selle punkti täitmise kohta võiks öelda, et nii ja naa, sellepärast jätsin ta aktuaalseks ka maikuus. Enne, kui ära unustan, panen kirja, mida proovisin.

Mõtlesin proovida suppe. Üldiselt keedan harva suppe. Mingi aeg sai neid liiga palju söödud ja vahepeal üldse ei isutanud. Ükspäev poes keegi mainis rassolnikut ja mul hakkas suu vett jooksma. Õnneks on targemad pead ammu minu eest asendused ära teinud ja nii valmiski mul rassolnik kanasupist. Ja see oli ikka väga hea! Teine supp oli shampinjoni-juustusupp. Ei, ärge otsige, retseptides seda ei ole. See on aastaid olnud üks mu lemmiksuppidest, aga pärast laktoositalumatuse avastamist ei saanud seda enam teha. Sinna on vaja Merevaiku. Ma tean küll, et Prismas on olemas vähese laktoosisisaldusega sulatatud juust, aga see pole see. Teistesse toitudesse sobib väga hästi, aga sinna mitte. Ja mõni aeg tagasi avastas Härra, et müügile on tulnud laktoosivaba Merevaik. Supi tegin juustuse kana retseptist, aga hiljem avastasin, et brokkoli püreesupist oleks ka saanud. Järgmine kord proovin. Sõin ja mõmisesin mõnust, Härra ka, muide. Ainus päris Fitlapi retsepti järgi tehtud supp oli kõrvitsa-ingveri püreesupp. Siiski ühe asendusega. Ma ei ole eriline porgandifänn, aga seda oli seal hullult palju, seega pool porgandi kogusest asendasin kartuliga. See oli ühtlasi mu esimene püreesupp elus ja ma jäin sellega nii rahule, et juba eile tegin uue. Härrale õnneks ei maitsenud, nii et minule rohkem jääb! Asi, mis mind pisut hämmastas, oli see, et kõik räägivad suurtest supiportsudest. No ma ei tea, veidi üle poole liitri suppi ei ole ju palju?

Tahkematest toitudest proovisin ära munavõiga sepiku näkileivarullide retseptist. Värvitud mune oli lihtsalt liiga palju. Muna eelistaks ikka endiselt omleti kujul. Omlettidest niipalju, et hetkel on mu lemmik kodujuustu omlett krõmpsuvate praetud shampinjonidega. Spinati maitsest ei ole ma suutnud aru saada, see ei ole ei hea, ei halb, maitsetu lihtsalt. (Vabandan kõikide spinatifännide ees). Ka magusaid variante proovisin, sest lolli peaga ostetud fast pudingud on ju vaja ära kasutada. Iga kell valiks soolase variandi, aga kui just peaks magusat sööma, siis kodujuustuga. Viimasel ajal olen omletis ja putrudes hakanud kasutama kõrvitsa püreed. Väga hea on. Kuulsast mee ja sinepiga koibade retseptist valmis minul roog "laisa perenaise kapsarullid". Kapsarulli koostisosadega, aga kapsas sisse hakitud, mitte ümber keeratud. Ja isegi asi pole laiskuses, mulle lihtsalt ei maitse see keedetud kapsaleht. Miks ma ei kasutanud originaalretsepti? Sest isu tuli, aga kodus oli ainult kanafileest tehtud hakkliha. Miks just see retsept? Sest liha on palju . Läbikukkumiseks võib lugeda suvikõrvitsa kotlettide retseptist tehtud kapsasnitsleid, mida ma üldjuhul jumaldan. Ei nägu ega tegu. Pöörata ei saanud ja maitse polnud ka suurem asi.

Tuleb välja, et soolase poole pealt võiks plaani peaagu täidetuks lugeda .

Magusast siis juba järgmine kord, sest kes see ikka viitsib pikka postitust lugeda. Ja veel ilma piltideta! No pole minust seda toitude pildistajat! Iseasi loodus, lilled...

Kerget jalga jooksjatele ja need vähesed, kes veel jooksupisikust nakatumata, teile niisama ilusat ja tegusat nädalavahetust!!!