Vaadates postituste sagedust, olen aru saanud, et Kella-Kratt on ka teistes peredes sage külaline.

                                             

Teate ju küll, see pahalane, kes pidevalt kella seiereid salaja edasi lükkab. Lähed korraks õue, nii umbes pooleks tunniks, tuled kohe-kohe tagasi, kella seierid on kahe tunni võrra edasi nihkunud! Köögi kella sisse on ta aga lausa omale pesa teinud. Lubad, et täna sööme varem õhtusööki, vaatad hetke pärast kella, jälle osutid paar tundi edasi lükatud! Isegi öösel ta ei maga, kuidas muidu need unetunnid nii kiiresti lendavad?! Arvate, et kui ma tööle lähen, jääb ta koju? Tutkit! Tema ulakas käsi ulatub sinnagi... Pärast kella keeramist tundub asi veel hullemaks läinud olevat. Peale Krati tempude kestis see suveajaga harjumine sel aastal kuidagi väga pikalt. Väsimus ja jõuetus, vilets ja katkendlik öine uni, mis minusuguse unekoti jaoks on üldiselt võõras nähtus, päeval seevastu unine ja torssis olemine... Isegi trenne võtsin vahepeal vähemaks, sest kahel eelneval aastal olen sarnast olemist pidanud vähese trenni veaks ja topelt end tagant sundinud. Kuni murdumiseni. Mõlemal korral lõpetasin haiguslehega.

Asja ei teinud lihtsamaks ka Härra mõte enne aiahooaja algust meie magamistoas remont ära teha. Oli ju plaan sügiseks jätta, aga käed sügelesid... Siis tuli kasvuhoone, mille püstipanek röövis meeletu aja ja uued 15 tonni mulda. Tööpäevad on pikad, õhtuti suurt midagi teha ei jõua. Nii et magame juba teist kuud külalistetoas. Õnneks said sinna lõpuks rulood ette, sest täiskuu ajal õhukese kardinaga toas magamine oli kui gestaapo piinapink. Korda ka majas ei ole, sest igal pool on magamistoa träni, oh, kuidas ma vihkan korralagedust!

Aga teiselt poolt, kuu tuleks ikkagi kokku võtta, sest lubadused on antud ja peaaegu ka täidetud.

Kokkuhoid õnnestus. Võrreldes eelmise aasta aprilliga -37,94, võrreldes eelmise kuuga -28,64. 

Raamatu retsepte proovisin neli. Eriti hästi maitses mesine kohupiimavaht. Seda tahaks veel ja veel, aga ei saa, teisi retsepte vaja proovida. Rabarberi purukook on muidugi alanud rabarberi hooajal suur hitt, väga hea on. See on üks vähestest retseptidest, mida olin ennegi teinud ja teen kindlasti veel. 

Kavaväliste retseptidega on asi kurvem. Lubatud kahe asemel vaid üks. Šokolaadi mousse. Raisatud toidukraam! Ei maitsenud kohe üldse. Äkki sellepärast ei kippunudki rohkem kavavälist proovima. Lihavõtete ajal küll tegin kavavälist salatit ja mustikakooki, aga need on meie pere vanad lemmikud ja siia alla ei liigitu.

Mune sai ka muidugi söödud ohtralt. Püüdsin ikka kavasse mahutada. Mina armastan rohkem seda värvimise protsessi. Sel aastal tulid siis sellised.

                                             

Erinevaid retsepte proovisin ära 41. Kuidagi väike number tundub, minu meelest ma tegin muudkui uusi ja uusi... Ühel hommikul ei pidanud vastu ja tegin juustust kaeraklii putru. Vanad lemmikud on ikka endiselt lemmikud.

                                                                         * * *

...Postitus ootab juba mitu päeva jätkamist, no ei jõua! Kui see blogimine siin keeruliseks muutus, kirjutasin klienditoele ja sain kohe ka vastused oma küsimustele. Lubasin suure suuga, et teatan kõigile, et tasuta päeva lisandumine pole kusagile kadunud ja et muude probleemidega tegeleb IT-meeskond. Nüüd pole see ju enam mingi uudis. Tundub, et kõik toimib kenasti. Erti meeldib mulle, et pildid saab jälle väiksemaks teha. Ei istunud mulle  need hirmus suured pildid. Ah jaa, minu purgid ka, millest nii palju juttu on olnud.

                                             

 

Tütrele meeldisid hirmsasti, tahtis ka, aga hetkel olid otsas.  No nii väga meeldisid, et asi ei andnud oodata, leidis mujalt.

Loodan veel lähitulevikus Kratist jagu saada ja siis heietama tulla.

Kaunist kevade jätku!