Alustaks päeviku analüüsimisest, mis sarnaneb täpselt selle õunaga, mille ükspäev aiast leidsin. Tahtsin juba hambad sisse lüüa, kui avastasin järjekordse looduse vingerpussi. See parem põsk on kui minu suvekuude toitumispäevik, mis muidu on pisut punasekirju, nädalalõpud aga konkreetselt punased. Trennipäevik on aga vasakult poolt vaadates, seal on roosa vaid nädalake haigust, muidu väga ilus roheline, pluss jälle jutina punased nädalalõpud. Millal ma kavatsen korralikuks muutuda ja punased jutid roheliseks värvida? Õige varsti. Eeloleval nädalavahetusel kolime linna, siis mõned nädalavahetused veel aiatöid (õuntega) ja sauna (õllega) ning siis terveks talveks jälle linnakodanikud. Härraga on juba plaan tehtud, kuidas me temast jõuludeks ilusa saleda poisi fitlapime.

Sellel pildil ei ole aga analüüsidega mingit pistmist. Need on killukesed looduse ilust, millega ma ülepinget ja stressi ravisin. Pilte sai nii palju tehtud, et kui ma tahaks kõiki teile näidata, siis peaksin aasta otsa iga päev paar pilti postitama. Enne saab ju sügis otsa. Sellepärast siis mõned kollazhid suvaliselt valitud piltidest.Muide, pildid on tehtud sügise esimestel päevadel.

 

 

 

Aga jätkan analüüsidega.

Lasin suuremal nohul ja neelupõletikul üle minna ja palusin perearstil võtta kõikvõimalikud vereproovid. Et äkki mõne aine või vitamiini puudus. Noh, et juuksed kolinal kukuvad ja et unine olen kogu aeg. Tuleb välja, et vanadus ja laiskus on ainsad võmalikud põhjused. Kõik tulemused olid suurepärased ja arst ütles, et mitte mingeid lisavitamiine lisaks võtta pole vähimatki vajadust. Kui, siis ainult kalaõli, mida ma niikuinii võtan. Lisas veel, et ju mul on hea ja tasakaalustatud toitumine. AITÄH, FITLAP!!!

Sellel pildil siin on kõik, mis on mitte ainult ilus, vaid ka maitsev. Tomatid ja suvikõrvitsad on selleks suveks läbi. Suvikõrvitsate viimane "saak" oli 23 tükki. Tegelikult oli muidugi tegemist suvikõrvitsapojukestega, mis suurekskasvamise asemel kippusid hoopis mädanema minema. Chillit tuleb aga veel ja veel ja veel...

 Sellise eluka leidsin kiviktaimlast. Ilus, eks? Aga kui kujutan ette kui palju võib selline minu ilusaid taimekesi ära süüa, siis ei ole enam ilus...

 Järgmisena pidin kirjutama veel kehaanalüüsist, aga et see on pikem jutt, siis pean kasutama Marreni võtet ja kirjutama loo lõppu...

                                                   ...järgneb.

 Seniks ilusat ja värvilist sügist kõigile!