Hei!

 

Mõtlesin, et annan väikese ülevaate enda elukesest ja kuidas mul üldse läheb. Aga kõigepealt... Mis selle blogikirjutamise aknaga juhtunud on? Alguses ehmatasin täitsa ära, et ainult ühte rida näeb ja muudkui keri. :D Õnneks viskab ikka jooksvalt juurde.

Kuidas teil siis läheb? Siit-sealt olen kuulnud, et inimesed on väsinud ja tüdinenud. Teate? Mina ka. Ma isegi ei tea milelst ja ma tegelikult pole tagasi augus ja kõik on korras, aga kuidagi nagu ei ole ka. Nii imelik. Tegelikult ma põhjuseid isegi tean, aga tulemuseks on see, et ma ostsin ju FL kasutusaega juurde ja ma pole ühtegi retsepti teinud. Ups. :D Ma lihtsalt ei taha. Kuidagi nagu pole isu nende toitude järgi. Vahepealne talv lasi ka jälle meeleolul langeda.

Hakkan siis otsast harutama. Kõigepealt see uus töö, mis enam polegi nii uus. Juba kolm kuud! Uskumatu, kuidas see aeg lendab seal. Lähen esmaspäeval tööle, pilgutan ja on reede. Päriselt ka! Teha on palju. Väga palju. Isegi nii palju, et keskmiselt olen vist iga nädal teinud ületunde. (Sellepärast pole vahepeal kursis ka FB grupis toimuvaga ega pole olnud aega lugeda postitusi. Mingi "mäng" on vist käima läinud, sest järsku kõik alustavad uuesti oma suveks saledaks programmidega. Olen ainult vanade olijate postitustel ikka silma peal olnud.) Eks kindlasti olen tööl veel ka aeglasem ja uurin rohkem ringi, aga tegelikult ka on palju tööd. Eelmisel töökohal jälgisin kogu aeg kella ja lugesin päeva lõpus sekundeid ning ootasin, millal see kellake 17 saab. Sekundipealt asjad kokku ja minek. :D Nüüd aga tuleb see 17 nii ruttu ja kui peab kauemaks jääma, no eks siis jään. Pole sellist vastumeelsust. Tegelikult valetan... Natuke on juba tüdimus siiski tekkinud, sest ega tegelikult see ju normaalne pole, et istud nt 19.30ni tööl. Ideaalis ma saan muidugi ületunnid välja võtta vaba ajana, aga reaalsus on see, et ma küll ei usu, et see juhtub. :D Positiivne on see, et ma ei pea enam 30ne kliendiga tegelema. :) Igapäevaselt 2 klienti, igakuiselt 4. Vahelduseks täitsa mõnus. See kuu lõpp tuleb aga stressirohke, sest üks juhendaja lahkub meie juurest, mis tähendab, et ma pean üksi hakkama saama. :S Ja teine juhendaja on puhkusel. Nii et... Kui ma 3 nädala pärast elan, siis on hästi! Raske on ka, sest ma lihtsalt ei tea ajalugu, kokkuleppeid, mida tohib/ei tohi veel nii hästi. Siis ongi juhtunud, et minu käest nõutakse midagi, mida ma tegema tegelikult ei pea. Kuna aga kogemusi pole, siis ma ei oska ju vastata ka, et ou, saage ise oma asjadega hakkama. :D Midagi hullu tegelikult pole (õnneks) ja väidetavalt ollakse minuga väga rahul. Ise küll kardan veel ja endiselt on päevi, kus ma mõtlen, et mis pagana pärast ma selle muudatuse tegema küll pidin, aga siis teine päev mõtlen, et on ikka hea. Nii et tujud vahelduvad nagu naistel ikka kombeks (jah, üldistan!).

Aga see kaal, kaaluke... Ma ei tea enam, mis ta teeb. Jälgisin söömist, null liikumist, teen trenni, null tulemust. Nii tüütu! Haige olin ka päris pikalt tegelikult. Võin ausalt öelda, et alles nüüd olen vist terve, mis tähendab, et kurk ei ole hommikuti kähe. Kirjutasin lõpuks ikka oma perearstile ja uurisin, et kas ma pean vastuvõtule tulema või mingeid tablette neelama, sest kurk ei tahtnud üldse terveks saada. Lisaks oli rinnus ka selline ebamugavustunne. Saingi siis tabletid, kusjuures mingi nohu vastu, mis vist aitasid. Jälje on see ikkagi jätnud, sest joosta on raskem. Ükspäev oli isegi 250m raske joosta, ilma et hingamine poleks liiga hull või et pulss püsiks. Kui pulss mul sinna 150 kanti juba ronib, siis hakkab raske. Natuke üle 140 on talutav, aga eelistan siiski alla selle. Ja see on mul kusjuures kardio vahemik juba (algab umbes 133 juures). See on siis kella info kohaselt.

Peale seda köhahaigust tulid jälle muud hädad. Mul ei olnud isu. St.. Isu ehk isegi oli, aga kõht ei läinud absoluutselt tühjaks. Nii ei teinud ma hommikuti vahel isegi putru (mina ja ei taha putru?) või tegin selle tööle kaasa ja sõin alles 11 paiku. Siis ka mitte sellepärast, et nälg oli, vaid et loogika ütles, et võiks midagi vist süüa. Sellel perioodil sõin ma kindlasti liiga vähe. see kõik ongi põhjustanud selle, miks ma ei ole FL kava saanud kasutada. Kui pole isu ega nälga, siis ei tee ka midagi nn tummisemat süüa. Sööd aind mingit jama (loe võileibu, sink+juust, puuvili jmt). Ma ei tea, mida teha sellistes olukordades. Kas teil on nii juhtunud? Mis te teete siis? Eile ja täna on kõht isegi olnud tühi ja söögiisu, seega asi hakkab vist paremaks minema. :)

Tegelikult ei tahagi ainult kurta, vahepeal lihtsalt "hormoonid" möllavad. :D Ei ole ka harvad need juhud, kus lihtsalt tahaks nutta, aga tihti surun alla, sest olen kas avalikus kohas või ei taha teistele näidata. Samas aga ilmad lähevad aina ilusamaks. :) Päike paistab! Nii mõnus on ka õhtuti töölt tulla, kui kõik on nii valge ja soe! Reede on ka vaba ju. Mis te pühade ajal peale hakkate? Olete neid kuidagi tähistanud?

Ega sellel postitusel vist sügavamat pointi polegi. Tore on näha vanu olijaid kirjutamas, alati ootan neid postitusi (Carmen, Matilda, maire, anonüümne... ). Asjad lähevad paremaks. Peavad minema! :)

                                                                                                                    * * *