Tere sombust esmaspäeva!

Mõtlete, et miks ma küll tööd ei tee ja mingit postitust kirjutan? Aga vot selle pärast, et on vaba päev. :) Või noh... ma ei olegi praegu tööl. Ärkasin natuke hiljem, tegin endale endiselt putru, võtsin kohvi kõrvale ja nüüd ma siin olen.

Mõni teist ehk mäletab, et võtsin ette töökohavahetuse. Nüüd ongi siis asjalood nii, et reedel oli juba viimane päev vanas töökohas. Uskumatu ikka, kui kiiresti see aeg läks. Tegelikult ei saanud väga arugi, kui kuu aega juba möödas oli. Küsite, kas oli kahju ka? Muidugi! Ma arvan, et sinna kohta sattumine oli mu elu üks parimaid ja otsustavamaid asju. Ilma selle kohata ei oskakski ma midagi elus tahta või oodata. Ja päris ausalt arvan, et kui ma oleks tookord kuskile mujale praktikale sattunud, siis poleks mul pooltki nii palju teadmisi või oskusi või kindlust. Viimased päevad olid väga kiired. Alati võiks muidugi asjade korrastamisega varem pihta hakata, aga mis sellest. Ma tean juba ka seda, et ükskõik, kui hästi mu asjad ei oleks, ikka leiaks tagantselja asju, mille kallal norida. Päris aus olla, siis ma polnud veel äragi läinud, kui juba kuulsin jutte... Millest oli kahju ja ma tegelikult pettusin ka. Minu erialal ei saa jätta midagi tegemata, sest see tuleb suhteliselt kohe välja. Tähtajad on võtmesõnaks. Eks see käib asja juurde.

Mis siis edasi? Võtsin endale paar päeva nö ümberlülituseks. Ausaltöeldes ma ei tea, kas mulle pole veel kohale jõudnud või mis, aga ma tunnen end nii rahulikult kuidagi. Hetkel pole ka mingit ärevust enam uue koha suhtes. Kuigi eks ta tuleb, nt enne esimest päeva. :P See on suht paratamatu. Ja esimese päeva hommikul! Oh issand, see saab ikka "põnev" olema. :D Ma usun siiski, et kõik läheb hästi.

Ja kui nüüd tööelu kõrvale jätta, siis ei toimu midagi põnevat. Viimastel nädalatel olen ka õhtul kodus tööd teinud, mistõttu ma endale eraldi mingit trennistressi lisaks ei võtnud. Kui jõudsin, siis käisin, kui ei, siis ei põdenud. Toitumist olen jälginud nii 90% ja ma ei oska mingeid järeldusi teha. Ses mõttes, et ma ei saa enda kehast üldse aru. Jälgin toitumist ja midagi ei toimu. Paar päeva tagasi oli küll anomaalia. Laupäeva hommikul oli kaal tavalisest palju kõrgem (65,5 kg). Käisin trennis, sõin okeilt, aga kirja ei pannud toopäev. Usun siiski, et jäin normi piiresse, kuigi õhtul sõin ka šokolaadi. Ja siis pühapäeval oli kaal 64 kg! Mismõttes? Ma tean, et kaal kõigub, aga 1,5 kg üles-alla? :D Kus on loogika, võttes arvesse, et ma eelmine päev ju käisin trennis ja selle järgi oleks pidanud hoopis kaal tõusma. Võta sa siis kinni... Igatahes, ma arvan, et jätan toitumise jälgimist (kaloraaži olen pannud u 1400-1500 kcal peale) ja vaatan, mis saab edasi. Nüüd võiksin teoreetiliselt rohkem ja järjepidevamalt ka trenni jõuda, aga annan endale aega kõigepealt uude kohta sisse elada ja ei stressa. Ja mingil hetkel võiks kehaanalüüsi ka minna. Kui ainult hetkel käidavas spordiklubis naised ka seda konsultatsiooni pakuks... :D Meeste juurde kardan minna.

Hetkel lõpetangi, sest mõttelõng kadus. Lihtsalt väike update. :)

Pidage vastu ja pöörake tähelepanu sellele, kui palju valget aega meil juba on! Kevad tuleb!

  * * *