Tere!

Otsustasin üle pikapika aja endast jälle märku anda. :) Blogi challenge on igatahes hooga käima läinud, nii et raske lemmikuid siit vahelt leidagi. Kahju on ainult sellest, et mõni sissekanne ei ole küll seda klikki väärt ja nii mõnigi kord ma soovin, et poleks lugema hakanud... aga no mis siis. Üldiselt hoian ikka silma peal paaril oma lemmikul.

Kuidas siis läheb üldse? Blogidest loen, et teistel päris kenasti ju! Kes säilitab, kes langetab... Kõigil läheb toredasti. Kahju ainult, et mõni ei oska sellest rõõmu tunda. Kurb oli lugeda Ennikese lugu, kus ta tundis end kehvasti selle pärast, et haige olles ta ei jaksa end liigutada ja arvab seetõttu, et ta on laisk. Mul on tõesti kahju, et ta ise ei näe/saa aru, kui supertubli ta tegelikult on! Aga eks see olegi nii, et me ise oleme enda kõige suuremad kriitikud ja vahepeal suudab meie aju nii vildakaid mõtteid genereerida, et jääme isegi uskuma. Samamoodi on negatiivsed emotsioonid, kui lugeda, kuidas nädalas langeb kaal terve kilo ja ikka ei olda rahul ning minnakse kohe koguseid vähendama... Oeh... Minul ei lähe üldse nii hästi - ma olen aind paisunud! (Ei, Carmen, mitte SELLE pärast :D ). Nagu pealkiri ütleb, siis olen tagasi alguses ehk siis seal, kust oma fitlapi teekonda üldse alustasin. Hetkel kaal siis kuskil 62 kg. Jah, olen nüüdseks kõik kilod tagasi võtnud ja ei teagi, kas leppida või olla väga kurb... Ütlen kohe ära, et ei, ma ei ole neid endale tagasi söönud. Jälgin enda söömist, panen 95% söönust Nutridatasse ja hoian silma peal ka makrodel. Kaloraaž jääb kuskil sinna 1400-1500 vahele, mis peaks ju tegelikult olema igati mõistlik. Süsikaid proovin hoida seal 40% alguses, valgud ja rasvad seal 30% kanti. Loomulikult päevad ei ole vennad ja kõrvalekaldeid juhtub ka minul, aga see on tõesti pigem erand ja mõni üksik kord. Hommikuti ikka puder, lõunaks teen toite fitlapilaadseid toite (tatar/makaron/riis - liha - köögiviljad vmt), õhtusöögiks midagi taolist. Kõlab ju tegelikult hästi? Noh... jah.

Kui päris aus olla, siis ükspäev, kui ma kaalutõusule mõtlesin ja selle juurdevõetud numbri ka välja ütlesin, siis kohkusin ise ka pisut ära. Kas tõesti nii palju? Ehk siis kuskil... 7-8 kuuga olen ma juurde võtnud 4-5 kg. Tundub ikka päris palju. Tõus on olnud hästi rahulik, aga siiski pidev. Põhjusi võin tuua mitmeid, aga kas mu mõtted selles osas ka õiged on, saan ma teada pisut rohkem kui nädala pärast. Hetkel, kui ajale tagasi vaatan, siis tundub kõik nii loogiline ja isegi normaalne. Ehk siis kaalutõus hakkas kuskil 1-2 kuud peale seda, kui ma lõpetasin plaastrite panemise. Hehee... teised võtavad juurde, kui hakkavad neid kasutama, mul peavad asjad ikka vastupidi käima. :D Aga... St, et mu keha on üritanud sellest ajast saadik jonksu saada, kahjuks pole see nii läinud ja see on kurb. Ma olen pettunud endas ja kehas ning tunnen, et olen ka meest alt vedanud. Uh... ma tegelikult ei teagi, miks ma seda kirjutan. Ja ma tegelikult ei teagi, kas ikka on selles asi, et enam pille/plaastreid ei kasuta, aga ma lihtsalt tunnen, et on selles asi. Vaist? Kes teab. Pille ei tarbinud ma alguses üldsegi mitte selle sihtotstarbelise mõju pärast, vaid pigem ravimina. Kuna nüüd otsustasin taolistest asjadest loobuda, siis ongi võimalik, et vanad probleemid kerkivad jälle päevakorda. Kusjuures.. siinkohal võin küll öelda, et arste ma ei teagi usaldada. Kui kunagi infot küsisin, siis öeldi, et "ega need probleemid nüüd nii kiiresti ka tagasi tule, kui üldse ja mingeid jälgi pole". Noh... Teine arst rääkis hoopis teistsugust juttu ja see ehmatas mu natuke ära. No eks näis, mis saab, aga ma loodan, tõsiselt loodan, et päris nii see ikka pole.

Olgu, ma tegelikult ei taha ainult negatiivsele keskenduda. Positiivne on see, et käin endiselt trennis (üldjuhul) kolm korda nädalas. Vahepeal oli paus ka. Esiteks seetõttu, et kuidagi ei jaksanud enam, teiseks pidime ka korteris aktiivsemalt remonti tegema. Nüüdseks on köök phmt valmis! Aga ikka veel on päris palju teha ja nagu ikka, on ka ootamatusi, mille tõttu kogu see asi venib ja venib nagu tatt. See on vaimselt ka nii ära väsitanud, aga samas ma saan aru, et peab viimase jõuraasu kokku võtma ja lõpuspurdi tegema. Remont on niigi kaua käinud ja ma tahaks juba ammu olla sisse kolinud. :D Hästi tasapisi suundun ka jõusaali poole. Alustan alakeha masinatest, mis põhiliselt jalgadele mõeldud ja kui julgust kogun, siis võtan ka ülakeha ette. Mulle meeldib, et ma ei sõltu rühmatrenni aegadest. Kõige lemmikum trenn on endiselt TRX, kus käin heameelega ja lahkun naerulsui. Kahju on ainult sellest, et seda on üks kord nädalas. Tegelikult kaks korda, aga teine kord on päeval ja siis olen mina ju tööl. Mis veel positiivset... Kui vahepeal siin kõik ümberringi haiged olid (ja mõni on siiani), siis mina olen õnneks sellest gripist puutumata. :) (Nüüd sülitasin kolm korda üle õla :) ). Tööl on nt kõik haiged olnud, mõni köhib siiani ja ülemus jäi alles eelmine nädal haigeks. Naljaga pooleks küsiti, et mida ma siis teen, et terveks olen suutnud jääda. Hakkasin mõtlema ja tõenäoliselt ainuke erinev asi on see, et 99% päevadest ma söön kaneeli. Ma lisan seda praktiliselt igal hommikul pudrule ning seda juba üle aasta. Lisaks olen hakanud viimasel ajal kurkumit rohkem kasutama. Lisan seda kanale, lihale, riisile, kastmetesse... Vahepeal mõtlen küll, et tahaks ka haige olla ja kodus puhata. Ja siis mõtlen muidugi kohe järgi, et vaevalt see eriline puhkus üldse oleks. :D Kuigi puhkust tahaks väga.

Nii et jah. Nii on lood. Soovin ikka kõikidele tugevat tervist ja loodame, et see gripp ka ükskord maha rahuneb. Päevad on juba niiiii palju pikemad ja see teeb ka tuju paremaks. Lisaks selle oli täna nii ilus päikseline ilm, kuigi natuke ehk jahe. Käisime Teletornis ja ilus oli. :)

Igatahes... Kõike head ja kirjutamiseni!

* * *