Tere ilusat pühapäeva hommikut!

No kas ta niivõrd ilus küll on, sest päikest ju pole, aga igatahes hea rahulik küll. :) Lesin siin voodis, kõrval teine tass piimakohvi ja mõnulen. Kuskile pole kiire, midagi ei oota tegemist (okei, see viimane on vale, lõputöö oota küll). :) Aga siiski... Puhkus on ka oluline. Polnud ammu ka kirjutanud, sestap mõtlesingi, et proovin, kas jutt üldse jookseb.

Varsti on sõbrapäev ja vahel ikka läheb mõte kingituse peale. Oma kaaslasele võiks ju midagi teha või kuidagi meeles pidada? Samas ei ole me seda kunagi kuidagi eriliselt täistanud ega pidanud seda päeva väga millekski. Pole ju vaja ühte päeva aastas, et enda sõpru meeles pidada, seda võib igal ajal teha. Mingi hetk hakkasin siin mõtlema, et meil polegi väga mingeid nö traditsioone või kindlaid tegemisi suhtes ja tegin ettepaneku käia kord 1-2 nädala jooksul kohtingul. :) See võib tuua head vaheldust ning paneb pingutama ka. Seejuures kohting võib olla misiganes, kasvõi jalutama minna. Muidu me koos jalutamas väga ei käi, sest kummalegi ei meeldi eesmärgita jalutada. :D Kas teil on midagi sõbrapäevaks planeeritud? On teil mingeid kindlaid tegemisi-toimetusi-traditsioone, mida kaaslasega teete? Huvitav oleks lugeda. :)

Nii ja nüüd siis selle patukahetsuseta patuka juurde, mille ka tänase sissekande pealkirjaks valisin. Nimelt... Kui te nüüd arvasite, et räägin patukast, mis tegelikult polnudki patukas, siis eksite. :) Jõudsin eile järeldusele, et lasen end lõdvaks ja seda sõna otseses mõttes. Ma ei ole tegelikult üldse väga mingeid suuri patukaid teinud või plaaninud. Jah, on olnud õhtuid sõprade juures, aga ka seal ei ole olnud midagi hullu vaid näiteks kurk, porgand, paprika, lavaširullid, liha ja salat. Eks natuke on ka muud sattunud, aga see nii väike osa. Ka magusaks on olnud enamasti näiteks kohupiimakook, mis iseenesest pole ju ka hull. No ja siis aeg jõuludest uue aastani, kus ma tõesti ei olnud 100% kavas, kuna lihtsalt polnud isu, aga ega ma siis ka ei söönud seda, mis ette juhtus. Enamasti ikkagi nö kavatoidud: singivõileib, puder, kodujuust, meie pannkoogid jne. Lihtsalt kogused olid väiksemad. Ja siis veel praegune kavajälgimine, mis on kuskil 99% õige. See 1% moodustab siis selliseid möödalaskmisi, et olen näiteks võtnud ühe singi- või juustuviilaka rohkem, lisanud ekstra lusikatäie kodujuustu või siis olen ampsanud rohkem leiba (ma lihtsalt armastan rukkipala, juba see lõhn... võite mind poes värsket rukkipala nuusutamas leida :D ). Kokkuvõtvalt siis pole ka nagu midagi hullu. Aga eile mõtlesin, et olgu, lasen end nö vabaks ja ei mõtle tagajärgedele ega muretse, et nüüd läks üle käte. Päev algas pudruga nagu enamasti iga hommik. Eile pidi olema küll trennivaba päev, aga hommikul tegin siiski koos mehega 5 minuti planki harjutuse. Siis koristasime tükk aega elamist ehk jälle liigutamine. :) Ja siis poodi... kus ma valisin välja juba eelnevalt valmismõeldud jäätise. See tähendab, ma ei saanudki päris seda jäätist, mis mul oli mõttes (oleksin tahtnud vanilje jäätist), aga siiski hea. Kreemine šokolaadijäätis mud cake maitsega (olid tõesti mingid koogitükid sees). Kuna jõulude ajal "omastasin" enda õelt meie veneaegse vahvlimasina, siis läks ka see eile käiku. Ehk siis mu õhtusöögiks olid vahvlid ja jäätis, mis oli minu jaoks kohati isegi liiga magus, nii et lisasin peale natuke ka hapukat moosi ja sai väga hea. Lõpuks ometi üks korralik patukas, mida võib 100% patukaks nimetada. Ootasin juba ebameeldivat täiskõhu tunnet, aga seda ei tulnudki. Varem oleks ma end väga täis ja ebameeldivalt tundnud, aga selles osas on Fitlap vist oma töö teinud ehk keha oskab paremini toime tulla nö halva toiduga. Mulle see sobib! Aga jah... Võib öelda, et eilne õhtu läks igati lappama (aga seda plaanikohaselt), aga ma ei muretse, sest ma tean, et ma ei jää sellele teele ning edaspidi toitun ikkagi kavakohaselt. Nautisin iga suutäit ja sealt ongi see patukahetsuseta patukas. :)

Täna ei toitu ma ka tõenäoliselt 100% kavakohaselt, sest mul ei ole isu. Hetkel ongi mu "toiduks" olnud phmt kaks tassi kohvi, et enda keha käima saada. See on mul ikkagi probleemiks ja ma arvan, et ka selle tõttu mu kaal pole langenud. Seedimine on nii aeglane ja toit seisab sees ja ma ei oska selle vastu midagi teha. Hommikune kohvijoomine natuke aitab, aga ka mitte alati, ja seda ma teen pigem nädalavahetusel.

Kindlasti on ka mõni mu lugejatest ka olnud suuremal või väiksemal määral hädas aeglase seedimisega. Mida olete sellisel juhul teinud? kas peaks Figura teed proovima? Samas ei taha ma pidevalt ka mingeid abilisi kasutada, sest siis sooled muutuvad väga laisaks ja ei viitsi üldse enda tööd teha. :)

Ja rääkides minu blogi lugejatest, siis ma alguses tõesti arvasin, et hakkan kirjutama pigem endale ning keegi ei loegi, aga nüüd on lugemisi kokku tulnud juba päris palju. Seda on tore mõelda ja ma loodan, et sissekanded on olnud pigem huvitavad. :)

Olgu, nüüd lõpetan ja mõtlen, mida tänase päevaga ette võtta. Väike plaan on minna Rummu karjääri seda läbipaistvat jääd katsuma, aga kuna pole 100% kindel, kas sinna enam ligi saab, siis ei teagi, kas hakkab sõitma. Kui juhtub, et lähme, siis jagan seda kogemust ka teiega. :)